1876: sündis „alasti spioon“ Mata Hari

144 aastat tagasi, 7. augustil 1876. aastal sündis Hollandis eksootiline tantsijatar Mata Hari, keda hiljem peeti ebaõiglaselt mitme riigi topeltspiooniks.

Allan Espenberg

Mata Hari tegelik nimi oli Margaretha Geertruida Zelle ning ta sündis 7. augustil 1876 Hollandis üsnagi kindlustatud neljalapselises perekonnas. Isa Adam Zelle oli ärimees ja suutis tagada perele hea elu. Aga kui Margaretha oli saanud 13-aastaseks, siis tabas tema isa ärisid rahanduskriis. Pärast pankrotti pere lagunes, paar aastat hiljem suri ka tema ema ning tüdruk tunnetas esmakordselt puudust ja vaesust.

18-aastaselt läks neiu mehele Hollandi koloniaalarmee kaptenile Rudolf John MacLeodile, kuid sellest abielust kujunes õudusunenägu, sest abikaasad pidasid vahetpidamata lahinguid ja tülideta ei möödunud peaaegu ühtki päeva. Lisaks oli mees veel alkohoolik ja aeg-ajalt ka peksis naist. Kooselu kestis küll kümme aastat, kuid seejärel vormistati abielulahutus.

Enne lahkuminekut elasid abikaasad mõnda aega Jaava saarel, mis tollal oli Hollandi koloonia. Just seal hakkas Margaretha tundma huvi kohalike naiste tantsude vastu ja õppis need selgeks. Need tantsud tegid ta hiljem kuulsaks paljudes Euroopa riikides. Aga 1902. aastal sõitis Margaretha Zelle Euroopasse ja kadus jäljetult. Mõni aeg hiljem ilmus tema asemel välja Mata Hari.

Miljonäride armuke

Esialgu püüdis naine esineda erinevate pseudonüümide all Prantsusmaa tsirkustes ratsutajana, kuid sel alal jäi kuulsus tulemata. Seejärel hakkas ta tegelema tantsimisega ja koheselt saavutas suure edu. Mitmesugused striptiisielemendid süstisid tema esinemistesse erilist pikantsust ja omapära, sest taolised asjad olid tollal veel üsna tundmatud. Tänu talle muutusid idamaised asjad olulisteks detailideks Euroopa moes. Ühtlasi tegeles Mata Hari oskuslikult ka oma tegelaskujuga, kuulutades, et ta on salapärane printsess Jaava saarelt.

Samal ajal keerles Mata Hari rikaste ja mõjukate meeste seltskonnas. Tema esimeseks tuntumaks armukeseks sai Prantsuse miljonär ja idamaade kunsti kirglik koguja Émile Étienne Guimet. Naine esines privaattantsudega Euroopa kõige võimukamate ja mõjukamate meeste ees, näiteks mitu korda tantsis ta Saksa kroonprintsile Wilhelmile.

Mata Hari karjäär läks langusesse 1910. aastate keskel. Kuna ta oli hakanud esinema mitte nii väga noorena, siis Esimese maailmasõja alguseks oli ta juba peaaegu 40-aastane. Ta ei olnud enam nii graatsiline kui varasematel aegadel. Lisaks pani suure põntsu ka alanud sõda, mis võttis temalt võimaluse tihedalt gastroleerida Euroopa erinevates riikides.

Vene armastus

Sõja algusega Mata Hari tantsijakarjäär katkes. Aga kuna ta oli neutraalse Hollandi kodanik, siis võis ta mõnevõrra vabamalt Euroopas ringi sõita. Seetõttu hakkasid teda silmas pidama nii Saksa kui Prantsuse luure, kuna arvati, et taolisel võrgutajal on lihtne igasugust salainfot hankida.

Kas Mata Hari värvati sakslaste poolt, pole teada. Kuid prantslased tegid 1916. aastal naisele ettepaneku, millest polnud võimalik keelduda. Sellele aitas kaasa vene 21-aastane lennuväekapten Vadim Maslov, kellesse 40-aastane tantsijanna armus meeletult. Mata Hari nimetas venelast oma esimeseks ja ainsaks tõeliseks armastuseks.

Kuid mõni kuu pärast armuromaani algust tabas meest õnnetus. Õhulahingus tulistasid sakslased ta alla, ta sai raskeid vigastusi ja jäi pimedaks. Naisel ei lubatud meest esialgu haiglasse vaatamagi minna, kuid kuna ta oli väga järjekindel, siis nõuti vastuteenet: Mata Hari pääseb haiglasse ainult siis, kui ta nõustub prantsuse luure heaks töötama. Nii juhtuski. Pealegi lubasid prantslased naisele miljon franki, kui ta saab teada mingit olulist salainfot.

Intriigide ohver?

13. veebruaril 1917 arreteerisid Prantsusmaa eriteenistused naise ja pistsid vangikongi. Tema spioonikarjäär oli kestnud vaid paar kuud.

Endise tantsijanna kohtulugu pälvis palju tähelepanu. Prantsuse ajalehed kirjutasid uskumatuid lugusid sellest, et Mata Hari hukutas üksipäini 50 000 sõdurit ja ta on ohtlikum ükskõik millisest armeest. Mata Hari tunnistas ülekuulamisel, et oli võtnud sakslastelt raha, kuid väitis, et tegi seda ainult selleks, et nende usaldust võita ja mingeid saladusi polevat ta välja lobisenud.

Kuid pärast ajakirjanduslikku süüdistuskampaaniat tunnistati Mata Hari üliohtlikuks spiooniks ja mõisteti surma. 1917. aasta 15. oktoobri varahommikul lasti ta maha, kuid enne seda saatis ta teda tulistavatele sõduritele veel õhusuudluse.

Ühe versiooni kohaselt oli Mata Hari üheaegselt nii prantslaste kui sakslaste spioon. Mõnda aega olevatki tal õnnestunud kuulujutte ja kõlakaid raha eest edukalt mõlemale poolele maha müüa. Aga kuna naisel olid juba ammusest ajast sidemed mõlema riigi aristokraatia ning poliitilise ja sõjalise eliidiga, siis otsustati, et ta kujutab suurt ohtu. Nii kuulutasid prantslased ta topeltagendiks ja võtsid vahi alla.

Teine versioon pajatab, et Mata Hari ei teadnud mingeid suuri saladusi ning kogu info, mida ta jagas, koosnes vaid keelepeksust ja klatšist. Teda arreteerinud prantslased teadsid, et tema tegevus ei kujuta mingit ohtu, kuid otsustasid teha temast patuoina. Selleks ajaks oli sõda jäänud venima ja rohkem oli kaotusi kui võite, mis tekitas rahulolematuse Prantsusmaal, kus algasid mässud. Nendes tingimustes võis ohtliku spiooni tabamine tõsta sõdurite võitlusvaimu ja unustusse jätta tegelikud probleemid. Prantslased puhusid Mata Hari võimed ja võimekuse nii suureks seepärast, et sel moel ühiskonnale oma edu demonstreerida.

Veel on räägitud, et Mata Hari oli kuni lõpuni ustav prantslastele ja ei teinud kunagi koostööd Saksamaaga. Seda versiooni jutustas Mata Hari ka ise. Ta olevat väga kohusetundlikult täitnud prantslaste korraldusi, kuid sakslased said haisu ninna ja otsustasid näidata Mata Harit ebasoodsas valguses. Prantslased jäid sakslaste valesid uskuma ja nii õnnestus sakslastel saavutada prantsuse agendi kõrvaldamine prantslaste endi käe läbi.

Mata Hari tegelik nimi oli Margaretha Geertruida Zelle. Foto: wikimedia.org