1888: sündis „Valgete jõulude” autor

täna maailmas

Täna, 130 aastat tagasi sündis Venemaa keisririigis, praeguse Valgevene territooriumil ühte juudiperre poisslaps, kellest sai hoopis teise riigi, Ameerika Ühendriikide üks kuulsamaid inimesi – helilooja Irving Berlin, kelle üheks tuntumaks looks on Bing Crosby poolt kuulsaks lauldud „Valged jõulud”.

Allan Espenberg

Irving Berlin oli üks geniaalsemaid ja populaarsemaid USA heliloojaid, keda on nimetatud ragtime’i muusikastiili isaks ja kes kirjutas ka USA mitteametliku hümni. Pole teada, kui paljude laulude autor Berlin tegelikult oli. On räägitud nii tuhatkonnast kui isegi pooleteisest tuhandest laulust, millest umbes poolsada said suuremateks või väiksemateks hittideks. Lisaks kirjutas ta mitukümmend muusikali ja oli heliloojaks paarikümnele mängufilmile.

On huvitav, et Berlinil oli vaid kaks klassi haridust, ta ei osanud lugeda nooti ja tal polnud üldse muusikalist haridust ning klaveritki õppis ta tundma alles 45aastaselt, kusjuures ta oskas mängida ainult mustadel klahvidel. Kõik see ei takistanud tal loomast muusikalisi šedöövreid, mis tegid ta kuulsaks kogu maailmas.

Irving Berlin sündis 11. mail 1888. aastal kusagil Venemaal, kuid tema täpsem sünnikoht on teadmata: võimalike sünnilinnadena on nimetatud Tjumeni, Tobolskit, Talačyni ja Mahiloŭd. Ise on Berlin erinevates intervjuudes nimetanud oma sünnikohana neidsamu linnu, kuid ei jäänud nendest ühegi juurde kindlaks. Ühes viimases usutluses pidas ta oma sünnikohaks Valgevene linna Talačyni. Kaheldud on ka Berlini sünnikuupäevas, sest mõnikord on oletatud, et ta võis sündida 8. mail.

Irving Berlin polnud ka mehe tegelik nimi –  sündides oli ta Israel Beilin, kuid muutis hiljem oma nime soliidsemaks ja ameerikapärasemaks. Abiks oli ka juhuslik viga, mis tehti trükkimisel: laulu autorina oli kirjas Berlin, mitte Beilin. Seejärel ei hakanud mees viga parandama, vaid muutis lisaks ära ka oma eesnime.

Igatahes sõitis Berlini perekond Antwerpeni sadama kaudu laevaga New Yorki, kuhu jõuti 14. septembril 1893. aastal. Lapsepõlvest mäletas väike poiss juudipogromme ja oma maani maha põletatud kodumaja. Ameerikasse jõudes asus pere elama väikesesse ja niiskesse keldrituppa, kus polnud isegi aknaid. Pere toitmiseks hakkas isa tööle lihapoes, õhtuti aga õpetas ivriidi keelt. Ta suri, kui poiss oli kõigest 8aastane. Seetõttu ei saanud noor Irving enam koolis käia ja pidi hakkama raha teenima.

Varsti sai Irving tööle kohvikusse, kus tal tuli etendada laulvat kelnerit. Kohvikukülastajad olid temast vaimustuses ja ta teenis korralikku jootraha. Ta lõi laule kuulmise järgi, misjärel esitas neid professionaalidele, kes kirjutasid lood üles. Esimeseks avaldatud šlaagriks oli 1907. aastal ilmunud „Mary päikeselisest Itaaliast“. Irvingi esimeseks rahvusvaheliseks hitiks kujunes aga „Alexander’s Ragtime Band”, mis pärineb 1911. aastast. Laulu edu oli niivõrd ootamatu, et Berlin sai ühe hetkega suureks kuulsuseks ja autoriteediks.

Irvingi laulud olid sedavõrd populaarsed, et paljud lauljad tahtsid neid esimesena esitada. Mõnikord mindi koguni kaklema. Näiteks ühel korral tulid Berlini juurde kuulamisele kaks lauljannat, kes mõlemad nõudsid endale hiti esitamise eelisõigust ja hakkasid selle nimel teineteist nügima ning juustest tirima.

Kuna Berlin on kirjutanud üle tuhande muusikapala, millest paljud on teada ja tuntud kogu maailmas, siis on väga raske neist üksikuid välja noppida. Siiski võiks tuntumatest nimetada selliseid laule, nagu „Puttin’ On the Ritz”, „This is the Army”, „Blue Skies”, „Gee, I Wish I Was Back in the Army”, „When I Lost You”, „Snow”, „The Secret Service”, „Russian Lullaby” ning loomulikult „Cheek to Cheek” ja „Anything You Can Do”. Muide, ka tekstid oma lauludele kirjutas Berlin peamiselt ise, mistõttu on ta umbes 1200 luuletuse autor.

Huvitaval kombel pärinevad Berlini ühed maailmakuulsamad meloodiad sõjaaegadest. 1918. aastal, Esimese maailmasõja ajal kirjutas Berlin laulu „God Bless America“, mida aga esmakordselt esitati alles 1938. aastal. Kes seda laulu raadiost kuulsid, tõusid püsti ja paljastasid pea, nagu oleks tegu olnud hümniga. Hiljem hakatigi seda pidama USA mitteametlikuks hümniks. Ka Irving Berlin on seda laulu suure orkestri ees esitanud – see juhtus 1968. aastal Ed Sullivani telesõus.

Teise maailmasõja ajal (1942) lõi Berlin aga ühe oma kuulsamatest lauludest, milleks oli „Valged jõulud” (White Christmas). See laul sai tõeliselt rahvalikuks ja rahvusvaheliseks, aga pääses ka Guinnessi rekordiraamatusse lauluna, mida on müüdud enam kui 100 miljonit eksemplari. Laul pälvis ka Oscari filmiauhinna parima originaallaulu eest, kuna see kõlas filmis „Holiday Inn”. Ka paljud Eesti solistid – alates Kalju Terasmaast ja lõpetades Birgit Sarrapiga on laulnud „Valgeid jõule”.

Samas oli inimesi, kes heliloojat ei sallinud. Kui Berlin sai 100aastaseks, siis sai ta kaardi kirjaga: „Täna sa sured!” Ka varem oli mees saanud ähvarduskirju, kusjuures tollal hakkas politsei koguni asja uurima. Kõigele vaatamata elas Berlin väga pika elu, olles surres 101aastane. Pole kahtlust, et sellesse ellu mahtus nii muret, hirmu, pettumust ja valu, aga ka rõõmu, õnne ja edu.

Väga hästi on Irving Berlini kohta öelnud USA helilooja Jerome Kern: „Ei ole võimalik määrata Irving Berlini kohta ameerika muusikas. Põhjus on väga lihtne: Irving Berlin ongi ameerika muusika.”

Irving Berlin lõi laule kuulmise järgi, misjärel esitas neid professionaalidele, kes kirjutasid lood üles.

Foto: wikipedia.org

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga