Aasta 2012: maavärin Iraanis nõudis 306 inimelu

fsdfsdf

Täna, viis aastat tagasi, vapustas Iraani maavärin, milles hukkus üle 300 ja sai vigastada üle 3000 inimese. Katastroof leidis aset riigi ühe suurema ja rahvarohkema linna Tabrizi piirkonnas. Maavärina rajoonis elas mitu miljonit inimest, kuid suurlinnad jäid loodusõnnetusest peaaegu puutumata ja kannatajateks olid peamiselt maaelanikud. Seetõttu oli ka inimohvrite arv väiksem.

11. augustil 2012. aastal kella viie paiku pärastlõunal kohaliku aja järgi tabas Iraani loodeosa Ida-Aserbaidžaani provintsi tugev maavärin magnituudiga 6,4. Ja nagu sellest veel vähe oleks, toimus 11 minutit hiljem sealsamas, umbes 10 kilomeetri kaugusel eelmisest epitsentrist peaaegu sama võimas teine maavärin, mille magnituudiks mõõdeti 6,3. Teistel andmetel oli esimese maavärina tugevuseks 6,2 ja teisel 6,0 Richteri skaala järgi.

Need pole maavärina jaoks väga suured suurused, sest maailma kõige võimsam maavärin on praeguseni registreeritud 1960. aastal Tšiilis, kus magnituudiks oli umbes 9,5. Iraanis toimus kõige suurem maavärin 9. sajandil, kui võimsuseks oli 7,9 ja kui hukkus umbes 200 000 inimest.

Juba järgmisel päeval pärast maavärinat, 12. augustil, lõpetati päästeoperatsioonid, mis on tegelikult üsna erakordne. Tavaliselt otsivad päästerühmad taoliste katastroofide järel ellujäänuid veel mitme nädala jooksul. Võib-olla oli põhjus selles, et Iraani võimud polnud suutelised väga suure hulga abivajajatega samaaegselt tegelema ja otsustasid võtta prioriteediks pääsenute abistamise.

Põhjuseks võis olla seegi, et pikemaks ajaks katkes maavärinapiirkonnas telefoniühendus ja ainsaks sidevahendiks oli päästetöötajate raadiosaatjad. Ka teed paljudesse küladesse olid purunenud, mistõttu päästjatel polnudki võimalust neisse pääseda ja inimesi aidata. Päästetöid raskendasid ka järeltõuked: suuremaid järeltõukeid registreeriti 30 ringis, kuid kokku oli neid umbes 1400.

Kuigi Iraani kunagine pealinn Tabriz pääses suuremate purustuste ja inimohvriteta, siis linnalähedastest küladest ei jäänud praktiliselt midagi järele: täielikult hävis 46 küla, kuid kokku sai maavärinat tunda suuremal või vähemal määral ligi 400 küla. Enam kui 60 protsendi ulatuses purunenud hooneid loeti kokku 11 908. Vähesel määral oli purustusi ka Iraani naaberriikides Armeenias, Aserbaidžaanis ja Türgis.

Lõppandmetel sai 2012. aasta Iraani maavärina tulemusel kannatada 157 403 inimest (34 200 perekonda). Päästjatel õnnestus umbes 2600 inimest rusude alt välja tuua, kuid kokku hukkus ametlikel andmetel siiski 306 inimest.

Kuna kümned tuhanded inimesed olid jäänud peavarjuta, siis toimetati neile telke ja otsiti muid ajutisi lahendusi elukohtade leidmiseks. Lisaks vajasid ellujäänud nii toitu, vett kui riideid, sest paljud olid küll maavärinast eluga pääsenud, kuid nende maine vara oli täielikult hävinenud. Veel oli vajalik arstiabi, sest väga palju oli vigastatuid ja haavatuid, sealhulgas ka eluohtlikus seisundis. Hiljem hinnati maavärina majanduslikku kahju 650 miljonile USA dollarile.

Tuleb silmas pidada, et kuigi kõige võimsamad maavärinad on ajaloo vältel aset leidnud Hiinas, on ka Iraan üsnagi maavärinarohke piirkond, kus aeg-ajalt toimub ka väga surmavaid katastroofe. Näiteks 2003. aastal Bami linna tabanud maavärinas hukkus vähemalt 26 000, kuid mõningatel andmetel koguni 43 000 inimest. Viimaste aastakümnete ohvriterohkeim maavärin Iraanis toimus aga 1990. aastal, mis nõudis umbes 45 000 inimese elu.

  1. aastal registreeriti võimsamaid maavärinaid (alates 5-magnituudistest) kogu maailmas 1523 ning aasta kõige tugevam, 8,6-magnituudine maavärin leidis aset 11. aprillil Indoneesias Acehi provintsi lähedal India ookeani põhjas. Tänu maavärina asukohale ei toonud see kaasa kümneid või sadu tuhandeid ohvreid ‒ hukkus kümme inimest. Kuid alates 1900. aastast oli see üks tugevamaid Maad tabanud maavärinatest, jõudes võimsuselt esikümnesse.

Allan Espenberg

Kaart maavärina epitsentrist.

Share This:

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga