Ajurveeda abiga tervena läbi hilissügise

Keil

„Ajurveedas on hilissügise jaoks iidne soovitus – inimese füüsiline keha on terve ja meel alati rõõmus, kui ta teadlikult püsib looduse rütmis,“ ütles Eesti tuntuim ajurveeda edendaja, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kooli lektor, raamatu „Elu maitsed: praktiline ajurveeda“ autor Kaja Keil.

Kaire Kenk

Toit mõjutab ajurveeda printsiipide kohaselt nii füüsilist keha kui ka silmale nähtamatuid peenenergiaid. Valgud, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalid on olulised füüsilise keha heaoluks. Toidust saadav peenenergia ehk prana toidab energiakeha. See on samuti oluline nagu füüsilise keha toitmine.

Kõiki ümbertöötlemise protsesse juhivad kolm erinevat liiki bioenergeetilist jõudu, mida kutsutakse nende kogunemisel doshadeks. Need on Vata, Pitta ja Kapha, mis koosnevad erinevatest algelementidest. Vata õhust ja eetrist, Pitta tulest ja veest, Kapha maast ja veest.

„Sügisel valitseb õues Vata ehk õhu ja ruumi energia, mis toob endaga kaasa palju kaootilist liikumist. Viimasega kaasneb pea alati stress, mis kogunedes teeb vastuvõtlikuks haigustele,“ selgitas Keil.

Rutiinne igapäevaelu

Sügis on looduses ülemineku etapp suvest talve ning selles kontekstis oluline vahelüli ka tervise säilitamise seisukohast. Viirused ja külmetused on seda kergemad tulema, mida enam on meie meeltes liigset liikumist ja tegevustes ebaregulaarsust. Seega on sügise võlusõnaks hea mõttes rutiinne igapäevaelu.

„Hoolimata õues valitsevast pimedusest, püüdke siiski võimalikult vara ärgata, soovitavalt juba kella kuue paiku. Siis ajastate end looduse rütmi ning meeled on terveks päevaks avatud,“ ütles Keil.

Tema sõnul on hilisematel hommikutundidel õhus juba raske ja seisva omadusega loodusjõud. Seega ei aita liiga kauaks voodisse jäämine mitte sugugi rohkem välja puhata. Muidugi tuleb varajase ärkamise puhul õigel ajal magama minna. Ka see baseerub looduse loogikal.

„Uinumist soodustavad justnimelt needsamad raskust tootvad loodusjõud, mis on uuesti aktiivsed õhtul alates kella kuuest kuni kella kümneni. Pärast seda ei taha uni enam nii kergesti tulla, kuna siis võtab teatepulga üle tuleelemendi energia, mis toodab adrenaliini ja ei lase magama jääda. Ajurveeda teab, et inimene on terve ainult siis, kui ta püsib looduse rütmis,“ kinnitas Keil.

Soojad toidud ja vürtsid

Arjuveeda asjatundja sõnul tuleks luua päevarütmi rutiin nii oma tegemistes kui toidulaual. Kõige toitvam, suurem, raskem eine tuleks süüa keskpäeva paiku. See võiks olla värskelt valmistatud soe toit ning sooja toitu tuleks süüa juba hommikusöögiks.

„Meie loomupärane seedetuli agni on kõige tugevam just hilissügisel ja talvel, kuna keha vajab siis rohkem energiat, et sooja hoida ja ka raskeid mõtteid seedida. Seepärast on oluline ennast soojaga toita,“ selgitas Keil.

„Eelistage suppe, ühepajatoite, putrusid, kergelt õliseid ja hästi vürtsitatud toite, kus kõik kuus maitset – magus, hapu, soolane, terav, mõru, kootav – oleksid esindatud,“ jätkas ta.

„Lisage julgelt vürtse kõigele, eriti head on talvel ingver, must pipar, kaneel, nelk, kardemon, kurkum, fenkol. Vürtsid lisavad sooja ja aitavad ühtlasi rasket toitu seedida. Ka mõned kääritatud toidud nagu hapukapsas on hea lisand, koos vürtsköömne või fenkoli seemnetega,“ loetles Keil.

Tema sõnul sobivad külmal aastaajal kõik toiduained, mis on orgaanilised ja puhtad, magusa maitseomadusega ning hästi seeditavad. „Teraviljadest võiks näiteks eelistada bulgurit, vana hea nisutera, speltat, täisterariisi. Ettevaatlikult tuleks sõltuvalt oma kehatüübist tarvitada otra ja tatart. Kaunviljad ja läätsed peavad alati olema eelnevalt üle öö leotatud,“ andis arjuveeda spetsialist nõu.

Vee joomine

Veel rääkis Keil, et kõik kroonilised valud, nagu liigese- ja luuvalud, võivad sel aastaajal tugevneda. Nendega toime tulemiseks on tema sõnul heaks profülaktikaks näiteks kuuma vee joomine söögiaegade vahepeal.

Ta märkis, et väga oluline ongi mitte unustada juua, sest talvel külmaga me ei ole tavaliselt nii janused kui suvel kuumaga. Lihtne keha vedelikupuudus võib olla üheks külmetuse ja gripi põhjuseks.

„Seepärast tuleks saada sõbraks termosega. Külma vett seedib keha kuus tundi. Mina keedan hommikul kannutäie kuuma vett, panen termosesse ja joon lonksude kaupa läbi terve päeva,“ soovitas Keil.

 

Kaja Keil tarvitab talvel toiduvalmistamisel nii rohkelt vürtse ja maitsetaimi, et tal on nende hoidmiseks lausa eriline Indiast toodud vürtsilaegas.

Foto: Annika Metsla