Contra meelest on Eestis nii ilusad tüdrukud

Võromaa miis Margus Konnula ehk Contra oma juuri ei häbene: eesti keele asemel eelistab ta kõikjal oma võro kiilt ja see on juba kuulaja mure, kui ta Contra jutust aru ei saa. Kuulutaja lugejaile soostus ta siiski vastu tulema ja andis intervjuu riigikeeles.

Tiia Paist

Kes te olete, Margus Konnula?

Olen lihtne maapoiss, kellele meeldib teha huvitavaid asju.

Millal ja miks sai teist Contra?

Kui läksin keskkooli, sain nimeks Connors. (Jimmy Connors oli omaaegne tipptennisist.) Muidugi ma ei olnud elu sees tennisereketit käeski hoidnud, aga noh – Konnula nimekuju järgi ta tuli. Hiljem, kui üks mees ei osanud Connorsit välja öelda, hakatigi mind naljapärast kõiksuguste Connorsiga sarnanevate sõnadega kutsuma (Kontrast, Kondrašin, Kontakt). Lõpuks valisin ise Contra nende hulgast välja. Oleks nagu nimekonkurss olnud, kus ma isiklikult üksinda olin zhüriis.

Millega igapäevaselt tegelete? On mõni huvitav projekt parasjagu käsil?

Tõlgin läti luuletajaid, tahaks ka enda luuletustest mõne raamatu välja anda. Aga kõige suurem projekt on minu 20 maratoni aasta. Praegu käib mõtlemine, kus ja kuidas need maratonid 2015. aastal kokku saada. (Margus Konnula on aktiivne tervisesportlane, jooksu- või rattamaratoni läbimine talle suuri probleeme ei tekita – toim.) Televisioonis ei tee hetkel midagi.

Kuidas Urvaste külal läheb ja kas olete sellega tänaseni seotud?

Mind valiti just Urvaste Külade Seltsi juhatusse. Elan jätkuvalt Urvastes, täpsemalt küll Ruhingu külas või rahvasuu järgi Piitsakülas.

Millega seoses viimati Virumaale sattusite?

Ansambliga Pööloy Gläänz oli meil juubelituur, meil sai mõlemal 25 aastat enda põhitegevust täis. Minul luuletamist ja PG-l bänditegemist. Rakveres Kära Kantsis oli siis kontsert. Üles astusime seitsmes Eestimaa linnas.

Mida arvate maailmakuulsast Rakvere jõulupuust

Sellest räägitakse, tähendab: on oma eesmärgi saavutanud. Vahepeal peab kinnistunud arusaamu raputama ja kui sellega kaasneb ka üleskutse loodushoiule (second-hand-kuusk!), siis mina küll selles midagi halba ei näe. Jõululuuletusi tehakse igasuguseid kummalisi, miks peaks kuusemajandus siis lõputult üheürbaline (ei ole trükiviga, Contra kasutas just sellist sõna – toim.) olema.

Kui oluliseks peate inimeste juures naeratust ja naermist?

Seda ei saa kunagi liiga palju olla, kirjutasin just hiljuti sellise luuletuse:

kui naeratan
vastutulevatele inimestele

vastavad nad näoga
millest võiks välja lugeda
raisk ta naerab minu üle
sest tal läheb paremini kui minul

ju siis
no selle naeratuse jagu kindlasti

Ma olen alati õnnelik, kui olen suutnud kedagi naeratama panna. Isegi kui ta juhtumisi mõtleb mind nähes lihtsalt: “Heheh, see on ju see kuulus naljamees.“

Mis on Eestis nii hästi, et enam paremini ei saa?

Eesti tüdrukud on nii ilusad.

Foto: ansambliga Pööloy Gläänz Kära Kantsis erakogu