Hääletustulemuste analüüsimisel peab arvestama osalusaktiivsusega

dsc_0038

Haldusreformi rahvahääletus on volikogudele tugevaks indikaatoriks, kuid negatiivne tulemus ei tähenda automaatselt ühinemisest loobumist.

Liisi Kanna

Valdaval osal Lääne-Virumaa omavalitsustel on haldusreformi teemaline rahvaküsitlus korraldatud ja tulemused teada, vaid Väike-Maarja ja Rakke hääletus veel kestab.

Pole mingi uudis, et valimisaktiivsus oli suuresti madal, hääletustulemused aga positiivsed. Ühinemise vastu on seni hääletanud vaid Tapa ja Viru-Nigula vald. See aga ei tähenda automaatselt, et ühinemisi ei toimuks.

Lääne-Viru maavanem Marko Torm selgitas, et hääletustulemused on küll oluline indikaator, kuid tähtis on seejuures jälgida hääletajate hulka. Näiteks Viru-Nigulas, kus rahvaarv veidi üle 1300, võttis küsitlusest osa 99 elanikku, kellest 55 hääletas vastu. Tapal osales hääletusel 195 inimest, mis moodustab vaid kolm protsenti elanikkonnast ja on ühtlasi maakonna madalaim tulemus. Neist veidi üle poole, 101 hääletas vastu. Ligi 7700 elanikuga valla puhul on seda äärmiselt vähe.

Tapa volikogu esimehe Reigo Tamme jaoks ei olnud tulemus üllatuseks. „Arvasin, et osalusprotsent on madal ja sellest lähtuvalt jääb seis umbes võrdne, napilt ühele või teisele poole,“ selgitas ta. „Meie suure valla juures ei anna kolm protsenti tõest läbilõiget elanike meelsusest.“

Teavitustöö mõju

Marko Tormi sõnul tuleb lisaks hääletustulemuste hindamisel arvestada, et volikogudes, kes küsitluseni jõudmiseks pidid ühinemist pooldama, on enamike inimeste esindajad olemas.

Ka Tamm nentis, et paljud inimesed siiski usaldavad volikogu liikmeid. „Neil, kes hääletamas ei käinud on tõenäoliselt kama kaks, ühinege kasvõi Hiiumaaga, peaasi, et vald toimib – teed korras, koolid-lasteaiad töötavad,“ rääkis volikogu esimees naljatades. „Seda võiks võrrelda vaikiva nõusolekuga.“

Kuigi Tamm oli veendunud, et paljud „ei“ kasti risti teinud seda ka südamest ja siiralt mõtlesid, mõjutas tulemust tema hinnangul ka vastaspoole lobitöö. „Ajal, mil mina magasin, tegi keegi tugevat vastuteavitust.“

Tamm tunnistas, et siiski peab ka endale tuhka pähe raputama, sest kogu aur ja aeg kulus lepinguprojekti koostamisele. „Meie teavitustöö jäi seejuures väheseks.“

Torm on maakonna omavalitsuste tegevusega aga rahul. „Minu ei ole küll etteheiteid, mis puudutab küsitluste korraldust või koosolekute läbiviimist,“ sõnas Torm. „Juttu on olnud, et rahvakoosolekutel osales vähe inimesi ning kas ehk tähendab see, et need ei ole korda läinud. Aga kõik oleneb sellest, kuidas vaadata – äkki on infot olnud just piisavalt ning sellepärast inimesed väga ei muretsegi.“ Tapa-Tamsalu ühinemiste kulgu tervikuna peab maavanem pigem positiivseks näiteks.

Lõplik sõna volikogudel

Nädala alguses toimus kahe vallavolikogu ühiskoosolek Tamsalus, kus arutati läbi ühinemislepingusse tehtud muudatusettepanekud. Järgmise nädala alul ootab ees järjekordne volikogude ühiskoosolek, kus lõplik otsus langetatakse. „See otsus on iga volikogu liikme vastutus, mitte üksnes volikogu esimehe. Igaüks peab hindama, kui kaalukaks neid küsitlustulemusi peab,“ sedastas Tamm.

Tapa volikogu esimees ise loodab, et otsus tuleb positiivne. „Kui mingi aeg on möödunud ja inimesed näinud selle valla toimimist, siis ütleksid ka need jah, kes praegu vastu olid.“

Küsitluste läbiviimist peab ta aga sellegipoolest väga oluliseks. „Rahvaküsitlustele on teenimatult vähe tähtsust omistatud, ette juba n-ö mõttetuks tunnistatud. Ka see võib olla valdava madala osalusprotsendi põhjuseks,“ arutles Tamm. „Tegelikult saavad aga inimesed aktiivse hääletamisega lauslolluse vastu meelt avaldada, mida on osades kohtades ka kasutatud.“

Tamsalu jaTapa valla ühinemise küsitluses jäi viimase tulemustes napilt ülekaalu eitav seisukoht. Tulemuste analüüsimisel peab aga lähtuda nii madalast osalusprotsendist kui vastaspoolte lobitöö aktiivsusest. Foto: Liisi Kanna