|
Juhtkiri: Kollased ussid valgel lumel |
 |
 |
 |
|
Autor: Aivar Ojaperv
|
|
Laupäev, 06. veebruar 2010 |
"Need on lumeussid," vastas ema, kui väikemees nõudis selgitust kollaste triipude kohta valgel lumel. Paari aasta pärast saab mehehakatis teada, et "usside" tootjaks on armsad kutsud ja kiisud.
Rakvere koerte ja kasside pidamise uuest eeskirjast artiklit kirjutades tuli mul see ema-väikemehe dialoog meelde. Eeskirja kolmanda paragrahvi teine lõige: koera või kassi poolt tekitatud reostuse peab omanik viivitamatult koristama. Just nimelt omanik ja mitte koer või kass. Paraku läheb see paljudel lemmikloomapidajatel meelest.
Lumesulamise aegu on tänavatel jälgitav kurb vaatepilt. Muu sodi kõrval meelitab päike lumehangedest välja ka ohtralt junne. Mõnel teisel aastaajal ei pane neid tähele - vihm lahustab ära ja lumi peidab enda alla - kuid kevadel kõnnid kui miiniväljal.
Kindlasti on valdav enamik kassi- ja koeraomanikke vastutustundlikud inimesed, kes oma lemmikute järelt koristavad. Aga junnid tänaval on samuti tõsiasi. Kuidas neist küll lahti saada?
Eeskiri on olemas, aga see ei toimi. Kas keegi tunneb kedagi, keda on karistatud lemmiklooma tekitatud reostuse koristamata jätmise eest? Mina ei tunne. Ma olen küll hooletule koeraomanikule paar korda märkuse teinud, kuid see oli kui hane selga vesi ja politseid ma selle pärast kah kutsuma ei hakanud. Ja ilmselt poleks kutsele nagunii reageeritud.
Kuulun nende hulka, kes arvavad, et korrale kutsuv jõud on karistuse hirm. Räägiti palju räägiti, aga Tallinna-Tartu maanteel kihutati ikka. Pruukis vaid kaamerad üles seada, kui kihutajatel polnudki enam nii kiire. Isegi teades, et esialgu veel trahvikviitungeid ei väljastata.
"Miiniväljadest" lahtisaamiseks peaks korraldama midagi sarnast. Teatama ajakirjanduse kaudu, et alates kuupäevast X on liikumas ühiskondlikud patrullid, kes hakkavad hõlma hooletuile loomaomanikele. Kas need patrullid ka reaalselt eksisteerivad ning kas nad kedagi karistavad, polegi tähtis. Peamine, et kassi-koeraomanik endale teadvustaks: kui ma jätan väljaheited koristamata, siis panen toime väärteo.
Uus kassi-koera eeskiri nõuab koerte kiibistamist. Iseenesest mõistlik nõue, kui see ainult nii kallis poleks. Ligi 800 krooni ikkagi. Kas õuekrantside omanikud soostuvad sellise väljaminekuga? Seda enam, et nõude mittetäitmisega on oht vahele jääda väga väike ning karistuski pole teada.
Kahele punktile Rakvere kasside ja koerte pidamise eeskirjas tahaksin veel tähelepanu juhtida: koera- või kassipidamine ei tohi häirida teiste isikute rahu; kasvult või käitumiselt ohtlik koer peab avalikus kohas viibimisel kandma suukorvi. Mõelge neile, lugupeetud koeraomanikud.
Olen elanud korteris, kus naaber jättis terveks päevaks üksi koju noore hundikoera. Kirjaridades pole võimalik edasi anda neid helisid, mida koer päev läbi esile tõi. Lisaks ei tahtnud naaber mu juttu uskuda.
Samuti ei suuda omanik pahatihti hinnata, kas tema koer on käitumiselt ohtlik või mitte. Omaniku ja koera enda meelest ei kavatseta võib-olla tõesti halba, kuid võõrale võib ainult NÄIDA asi ohtlikuna ja sellest piisab, et süda puperdama hakkaks. Olen isegi ehmunud, kui selja tagant hakkab keegi jalgu nuuskima. Juriidiliselt on kõik korrektne - kutsuke on (pika) rihma otsas ja suukorvgi peas, kuid mind ei huvita omaniku naerusuine selgitus, et "ta on meil nii uudishimulik". Süda on juba paar lööki vahele jätnud - kust mina pean teadma, kas mind tuldi sõbralikult tervitama või oli plaanis hoopis kannakõõluste läbipuremine.
 |
Näita/Peida kommentaaride lisamise vorm
