|
Vastavalt Rakvere linna koerte ja kasside pidamise uuele eeskirjale tuleb aasta lõpuks kõik koerad märgistada mikrokiibiga ja registreerida nad vastavas andmekogus.
Võrreldes eelmisega täiendatud ja parandatud määruse võttis Rakvere linnavolikogu vastu mullu augustis. Kehtima hakkas see alates selle aasta 1. jaanuarist. Paljud määruses sisalduvad nõuded on tuttavad juba varasematest sarnastest dokumentidest: koera või kassi pidamine ei tohi häirida teiste isikute rahu; avalikus kohas peab omanik hoidma koera või kassi rihmas või kasutama muud sobivat vahendit nende liikumisvabaduse piiramiseks; koera või kassi tekitatud reostuse peab omanik viivitamatult koristama jne.
Nõutakse mikrokiipi Võrreldes koerte ja kasside pidamise varem kehtinud eeskirjaga, on uues määruses üks täiesti uus nõue - kõik Rakvere linnas elavad koeraomanikud peavad oma neljajalgsed sõbrad märgistama mikrokiibiga. Samuti tuleb kõik koerad hiljemalt aasta lõpuks registreerida andmekogus. Viimane nõue oli sätestatud ka eelmises määruses, kuid siis piisas andmekogusse kandmiseks tätoveeringust või koera kaelarihma küljes olevast märgistusest. Mikrokiibiga märgistamise ja andmekogusse kandmise kulud peab Rakveres kandma koeraomanik (mõne Eesti piirkonnas toimub see omavalitsuse kulul - toim.). Koeraomanikule tähendab see suhteliselt suurt väljaminekut. "Vastavalt meie kliiniku hinnakirjale tuleb tasuda visiiditasu 200 krooni, kiibi ja selle paigaldamise eest 400 krooni ning registrisse kandmise eest 180 krooni. Viimasena nimetatud summa võib lähiajal muutuda," lausus OÜ Rakvere Loomakliinik assistent Tiina Tonka. "Kiibistamine ise keeruline pole - kui loom on rahulik, vältab see vaid viis minutit. Teatud aeg kulub veel paberite täitmisele ja registrisse kandmisele. Loomakliinikus kiibi saanud koera andmed kannab kliinik ise registrisse, selle pärast enam eraldi käiku ette võtma ei pea." Nõue varustada koerad mikrokiibiga ja kanda nad registrisse pole Rakvere linna omapära, vaid see tuleneb riiklike seaduste nõuetest. Varem või hiljem sätestatakse vastavad määrused ja eeskirjad kõikides Eesti omavalitsustes.
Järelevalve ühiskonnaalgatuse korras Rakvere linna koerte ja kasside pidamise eeskiri ei sätesta karistusi, mis järgnevad selles sisalduvate nõuete rikkumise eest. Samuti on ebaselge, kes peaks teostama järelevalvet. Vaevalt, et koerte mikrokiipide olemasolu hakkab kontrollima politsei, samuti ei võetaks ilmselt kuulda kaebajat, kelle ukse ette on naabri kass hunniku teinud. "Pigem tuleb lähtuda kodanikujärelvalvest," pakkus Rakvere abilinnapea Ain Suurkaev. "Naljaga pooleks tasub märkimist, et kogu Soome maksusüsteem seisab naabrimeeste peal üleval. Kui keegi märkab eeskirja tõsist rikkumist, siis tasub pöörduda linnavalitsusse - kas e-posti, tavaposti või mõnel muul teel. Kindlasti võtame rikkumised menetleda, kui asjal on sisu ja kaebus pole esitatud anonüümselt. Just viimastega on probleeme - linnavalitsusel on raske tegutseda, kui puudub partner. See ei tähenda, et me ei hakka üldse asjaga tegelema, kuid puudub isik, kellele anda tagasisidet tehtud toimingute ja otsuste kohta. Oma nime ja isikut ei maksa häbeneda ega varjuda allkirja "linnakodanikud" või "grupp seltsimehi" taha." Võimalike karistuste suuruste ja määrajate kohta Suurkaev esialgu kommentaare ei jaganud. "Selge see, et keegi ei hakka linnast koeri püüdma eesmärgiga kontrollida nende mikrokiipide olemasolu. Aga kui koer jookseb minema ning satub varjupaika, siis tuleb kiibi puudumine kohe välja."
 |