Rakvere Gümnaasiumi vilistlane Heinrich Schneider töötab praegugi Riigikohtu õigusnõunikuna, kuigi 1925. aastal sündinud vanahärral on selja taga keeruline elutee.
Rõhutasite oma ettekandes noortele oma kooliteed meenutades, kuidas kasvatus teid kõiki mõjutas.
Loomulikult! Juba Neeruti algkoolis, kus oli ainult kaks klassiruumi, aga koridor nende vahel, õppisime vahetunnil, kuidas daamid ja härrad peavad käituma. Seal koridoris saime koolitust, kuidas daamiga vestelda, teda käevangu võtta ja temaga galantselt käituda. Esimese haridusastmega kinnistus taoline asi, gümnaasiumis olimegi juba härrad ja preilid valmis.
Kuidas õpetajad teie Soome sõtta minekusse suhtusid?
Kui olime tagasi tulnud, siis meie õpetaja ütles teistele klassikaaslastele, et meil on siin väga palju häid poisse, aga teie hulgas on kolm meest. Mehed, need olime meie, kes olid Soomes sõjas käinud. Vahepeal käsime sõjas ära, siis lõpetasime kooli. Viese, Kalju, Tomband, Hugo ja mina.
Teie kaasvõitlejaid saadeti ka vangilaagrisse, mõnel siiski vedas ja nad said oma elu siin jätkata, aga vist pideva ohutunde all?
Huvitav on aga fakt, et laeva „Waterland", millega me, JR200 mehed, Soomest tagasi tulime, n-ö reisijate nimekiri oli kogu aeg Tartus arhiivis olnud!
Kõigepealt ootas mind ees ju 1944. aastal sundmobilisatsioon Vene sõjaväkke. Aga ma sain valge passi. Üks Rakvere tohter, hästi pikk kõhukas mees piibuga, nime ei mäleta, aitas mind. Ma olin maal ema juures, sest ta oli üksi jäänud, isa oli mul sõja ajal surnud, aga ma varjasin ennast ka metsas. Keeruline aeg oli - sakslased olid kodust kõik söödava ära viinud. Vahepeal olid mu dokumendid kadunud, sain ülikooli lõpetatud, siis tulid dokumendidki välja... Oli niisugune kiri, et „miks teaduste akadeemial on selline valik, kus aspirantuuri võetakse inimesi, kes on olnud Saksa sõjaväes ja Soome sõjaväes või muus fashistlikus organisatsioonis". Minult küsiti, miks ma enda kohta õigeid andmeid ei esitanud, ma küsisin vastu, kas te oleks siis mind doktorantuuri võtnud? Vastus oli vähemalt aus - ei oleks. Mind poleks lastud õppejõuna tegutseda.
Tegin doktoritöö siiski ära ja kaitsesin seda 1974. aastal. Kinnitati see aga alles 1990. aastal.
Ega me paljud saanud endiste soomepoistena oma soovitud tööd teha, aga nelisada poissi läks vangilaagrisse.
 |
Näita/Peida kommentaaride lisamise vorm
