|
Rakvere Gümnaasiumi konverentsil oli liigutav hetk, kui eakad soomepoisid ja tänased noored gümnasistid laulsid koos soomepoiste sõjaaegset hümni, vanemad mehed ikka valjemini.
Rakvere Gümnaasiumi ajalooõpetaja Heli Kirsi eestvedamisel toimus sel esmaspäeval gümnaasiumi aulas konverents „Tartu rahu 90 ja soomepoisid". Peale huvitavate ettekannete ja esinemiste oli tähtis sündmus kooli fuajees mälestustahvli avamine soomepoistele. Rakvere Gümnaasiumi direktor Aivar Part kirjeldas oma üllatust, kui kooli 90. lennu lõpetajad andsid talle eelmise aasta kevadel üle annetuse vilistlastest soomepoiste mälestustahvli jaoks. Idee vedajad olid tollased gümnasistid Joanna Innos ja Kerti Lehtmets. Tahvlil on kiri „Eesti auks ja tuleviku pandiks", autor on kooli vilistlane Joel Petrov.
Au ja väärikuse nimel
Tartu rahust ja Vabadussõjast sai noorte eestlaste kogu patriootlik kasvatus alguse, rõhutas konverentsikõnes poliitik ja ajaloolane Mart Laar. Ta meenutas Tartu rahu kui põhjapanevat sündmust nii tollase kui tänase Eesti riigi jaoks. „Kõik Eesti kui riigi arengud saavad sellest lähtuda," rääkis Mart Laar. Ajaloolane rääkis ka sellest, kuidas Tartu rahuläbirääkimiste alguses pakkusid venelased, et uue riigi piir hakkab jooksma kusagilt Virumaa keskelt, aga eestlased kinnitasid, et just Peterburi all on eestlaste hõimurahavaste asupaik, nii et tegelikult peaks piir minema sealt. Laar tõestas, kuidas patriootlik kasvatus, mis tugines Vabadussõja kangelaslikkusele, kujundas loomulikul teel noorte eestlaste isamaa-armastust.
„Noored mehed, kes läksid Soome oma hõimuvelledele appi sõdima, teadsid, et sama on soomlased teinud omalt poolt Vabadussõja ajal," rääkis Laar, „Samuti polnud nad leppinud Eesti riigi 1939. aasta ja sellele järgnenud alistumisega, vaid leidsid vastavalt tõekspidamistele võimaluse oma võitlust pidada."
„Soome vabaduse ja Eesti au eest!" - nii kõlas tollane soomepoiste loosung. Mart Laar juhtis tähelepanu sellele, et need 1752 soomepoissi, kes naasid 19. augustil 1944. aastal Eestisse, et siin Nõukogude vägede vastu edasi võidelda juba kodumaa pinnal, olid haritud ja mõtlevad inimesed. „Nad tulid tagasi vabatahtlikult, neil oli ka võimalus minna Rootsi kaudu läände. Nad said aru, et Teine maailmasõda on sakslaste jaoks kaotatud ja nad lähevad kindlate võitjate vastu sõdima. Kuid kõigil oli lootus, et ehk lääneliitlased panevad tähele nende kangelaslikkust ja nii saab Eesti segastel aegadel veel kord võimaluse iseseisvuseks."
Menutati, kuidas Eestis võeti suure vaimustusega vastu Soomest kodumaad kaitsma tulnud sõdureid. Just siis, 1944. aasta augustis, hakati neid soomepoisteks hüüdma.
Rakvere gümnasistid Soome sõjas
Heli Kirsi on uurinud Rakvere Gümnaasiumist ja üldse siitkandist pärit soomepoiste saatust. Nii on teada, et Soomes sõdis kokku 3400 eestlast, Rakvere gümnasiste oli umbes 40 ringis. Neile peaks aga lisama veel need poisid, kes mingil põhjusel Rakvere Gümnaasiumi ei lõpetanud. Lahingutes langes kolm RG vilistlast, aga kaks ellujäänut olid koguni pärast Rakvere 1. Keskkoolis õpetajad - Ado Pajo ja Lembit Roosma.
Heli Kirsi sõnum oli lihtne: kui sinult on kõik ära võetud, siis au ja väärikust ei saab loovutada vaid mees ise. Sellepärast olid noored nii varmad minema oma okupeeritud koduriigist Soome sõdima. See oli auküsimus, nii oli neid kogu iseseisvusaja kasvatatud. Saksa 1943. aasta sundmobilisatsiooni eest hoiti kõrvale ja mindi üle lahe vabatahtlikult sõdima.
Kasvatuse tähtsusest rääkis ka kooli vilistlane, Eesti vanim riigiametnik Riigikohtu õigusnõunik ja soomepoiss Heinrich Schneider, kes tänaseks on 85-aastane. „Meid kasvatati daamideks ja härradeks, au ja väärikus olid iseenesestmõistetavad," ütles Schneider.
Tuntud koorijuht Uno Järvela kinkis koolile soomepoiste rügemendi JR 200 lipu vimpli. Järvela rääkis, et selle lipu õmbles Eestis valmis ühe vabatahtliku ema ja saatis siis Soome.
JR 200
Aktiivse Soome põgenemise propageerijana sai Eestis tuntuks kapten Karl Talpak, kes sattus vastuollu Saksa võimudega ja põgenes 1943.a. kevadel Soome. Talpak tegi ettepanekuid ja selgitustööd Soome Peastaabis. 8.veebruaril 1944 kirjutas marssal Mannerheim alla päevakäsu eestlastest koosneva jalaväerügemendi (JR 200) asutamiseks. Sinna koondati kõik soomepoisid peale mereväelaste. Rügemendis oli 2 jalaväepataljoni, miinipildujate-, tankitõrje-, side- ja staabikompaniid. Rügemendi juurde loodi ohvitserikursus (UK JR 200) ja allohvitserikool (Ak JR 200). Kummaski neis asus õppima 200 meest. Ohvitserikursusel oli mehi palju rohkem ühe rügemendi vajadusest. Seda sellepärast, et JR 200 pidi kujunema tulevaste Eesti Kaitsejõudude tuumikuks. Rügemendi ülemaks määrati Eesti Kõrgema Sõjakooli lõpetanud Soome ohvitser kolonelleitnant Eino Kuusela, kes valdas vabalt eesti keelt.
Raul Kuutmaa
 |
Näita/Peida kommentaaride lisamise vorm
