Alljärgnevalt vaidleb Oleg Gross nii ettevõtja kui ka eraisikuna vastu Siret Kotka esitatud väidetele.
"Euro tulek ei too kohe päris kindlasti kaasa palkade langemist. Pigem suureneb surve palgatõusuks. Miks? Tööpuudus on Eestis jätkuvalt suur, kuid samal ajal on puudus headest spetsialistidest. Palkade kujunemisel kehtivad turumajanduse reeglid ja oskustega spetsialistide ning tööliste käitumine euro tulekuga ei muutu. Laisk ja rumal jääb aga samasuguseks vaatamata käibeloleva rahaühiku nimetusele. Palkade ühepoolset langetamist ei võimalda ka olemasolevad töölepingud.
Ka hinnatõus tuleneb turumajanduse reeglitest, mitte eurost kui rahatähest. Kaupmees tahab kaubelda ka pärast 1. jaanuari. Kui ta 1. jaanuaril hindu tõstab, siis 3. jaanuaril võib ta oma poe kinni panna - rahvas läheb sinna, kus on odavam.
Ma ei väida, et edaspidi enam mingit hinnatõusu ei tule. Kindlasti tuleb. Aga see ei tulene mitte eurost, vaid üleüldisest majandusest. Kas krooni ajal hinnad ei tõusnud? Väita, et järgnevad võimalikud hinnatõusud tulenevad vaid eurost, on sulaselge demagoogia.
Euro käibelevõtt maandab krooniga seotud riskid, eelkõige devalveerimisohu. Keegi ei saa välistada, et euroga midagi ei juhtu - ükski krahh pole välistatud -, aga kui juba euroga juhtub, siis juhtuks kindlasti ka krooniga, kui see Eestis jätkuvalt käibiks.
Halva näitena tuuakse esile Soomet - nagu euro tuli, hakkasid ka hinnad tõusma. Jah, hakkasid, aga põhjus oli asjaolus, et mark polnud euroga seotud.
Eestlane on Euroopa mõistes tõepoolest odav tööjõud. Rahvas on vaene. Aga seda Euroopa niinimetatud vanade riikide kontekstis. Iga asja tasub võrrelda siiski omas mõõtkavas. Väita, et meil 20 aastaga pole midagi muutunud, on demagoogia või lausrumalus. Meenutage, milline nägi Rakvere või Väike-Maarja välja 20 aastat tagasi! Mõelge heakorrale, manage silme ette toidupoed, kus ainus kaup võis olla haisev heeringas.
Liikuge lahtiste silmadega ringi endises idablokis, kust me kõik tulnud oleme. Alustada võiks kas või Lätist-Leedust. Muidugi ei ela eestlane nii hästi kui sakslane, aga idaeurooplaste seltskonnas pole me sugugi kõige odavam ja kõige vaesem.
Pole vaja inimesi euroga hirmutada. Suurim rumalus, millega praegu võiks hakkama saada, oleks oma väheste kroonide kiire kulutamine hirmus, et euro tulekuga lähevad kaubad kohe kallimaks.
Koos euroga kaovad kõikvõimalikud konverteerimis- ja rahavahetuskulud. Ühekordselt pole need summad ehk tõesti märkimisväärsed, kuid uskuge, kogu riigi mõistes on vastavad numbrid suured.
Ainsat miinust euro juures näen rahatähtede füüsilises suuruses ja kujus. Müntide käitlemine kujuneb tülikamaks ja kallimaks kui Eesti krooni puhul."

Vaata samal teemal ka artiklit "Euro tuleb Laekvere rahva hirmust hoolimata"

Kommentaarid (3)

Näita/Peida kommentaaride lisamise vorm