Jõulukaartide pealesunnitud müük ei meeldi tarbijatele

postkaartheategevus

Eelmisel nädalal võis postkastist leida koguka kirja, milles olid jõulukaardid ja maksekorraldus nende eest tasumiseks. Tegemist on puuetega inimeste  juba mitmeid aastaid kestnud kaardimüügikampaaniaga, mille pealtükkivus aga paljudele ei meeldi.

 

Mari Mölder

 

Ümbriku avamisel leidis sellest seitse jõulupostkaarti, ümbrikke nende postitamiseks, tutvustava kirja ja eeltäidetud maksekorralduse. Kaardid on maalitud puuetega inimeste poolt, kes soovivad olla majanduslikult sõltumatud. Raha soovitakse nende eest 8.90, kuid juurde on lisatud, et maksmine pole kohustuslik.

Kaartide valmistaja on OÜ SJK-Kirjastus, kes juba 2006. aastal pälvis sama kauplemisvõttega meedias suurt tähelepanu. Inimesed kaebasid, et paha aimamata rõhutakse nende südametunnistusele. On saadud ju tahte vastaselt kaupa, mille eest peaks nagu maksma: puudega inimesed on näinud selleks vaeva, et maalida ilusaid postkaarte.

Järelpäringule, kuidas valitakse sihtgruppi või kust saadakse adressaate, kirjastus vastust ajakirjanikule ei andnud. Varasemalt on ettevõte öelnud, et inimeste isikuandmed on saadud piiratud osast rahvastikuregistri andmetest Siseministeeriumi loal.

Kuna iga aasta toob see kampaania kaasa palju küsimusi, siis ka Eesti Liikumispuude leheküljelt võib lugeda, et sealsed inimesed pole selle kampaaniaga seotud ja nemad ei korralda müüki, seda teeb ülemaailmne suu ja jalaga maalivate kunstnike ühing. Eraldi rõhutatakse, et pole mõtet liidu tööd selles küsimuses telefonikõnedega häirida.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski ütles, et selliseid pakkumisi tehes või saades peab jääma tarbijale võimalus otsustada, kas ta soovib saadetist või mitte. „Antud juhul on selline võimalus kõikidel saadetise saajatel olemas. See, kas keegi osaleb heategevuses või mitte, on igaühe enda otsustada ning siinkohal Tarbijakaitseamet soovitusi anda ei saa,” lisas Turetski.

Eelmisel aastal samasuguse ümbriku saanud rakverlane ütles, et pärast mõningast mõtlemist jättis arve siiski maksmata, sest polnud sellise väljaminekuga arvestanud. Ta tõdes, et tundis end seetõttu häirituna.

Eriti täbarasse olukorda jäävadki just majanduslikult vähekindlustatud inimesed, kes heategevusse süütundest annetavad, mida nad tegema ei peaks.

Kuigi tegemist on väga ülla üritusega, võiks kirjastus oma müügimeetodi üle vaadata, seda enam, et see on korduvalt tekitanud inimestes pahameelt. Pealesuruv heategevuskampaania, mis on inimeste valikuid suunav, võib kaasa tuua vastupidise efekti, kus rahakotirauad sulguvad lõplikult.

Ostu- ega tagastuskohustust pole, kuid juba tehtud töö eest tasumata jätmine tekitab paljudes inimestes süümepiinu. Foto: Mari Mölder

3 kommentaari