Kalevipoja kangelaslikkusest
160 aastat tagasi nägi ilmavalgust Friedrich Reinhold Kreutzwaldi eepos “Kalevipoeg”. Teose peategelaseks on suur ja võimas, hegemooniliste mehelike omadustega kangelane, keda iseloomustab isamaalisus, ennastsalgavus, võitlusvalmidus, sõjakus ning enda eest väljaastumise julgus. See kangelaslik teos loodi inspireerimaks eestlasi oma riigi eest võitlema.
104 aastat tagasi sündis Eesti Vabariik. Vaba, iseseisev, sõltumatu. Eestimaa rahvas on selle aja jooksul näinud ja üle elanud mitmeid eriilmelisi perioode: küüditamised, sõjad, Teise maailmasõja lahingud Kirde- ja Lõuna-Eestis, venestamisperiood, taasiseseisvunud riigi uuesti ülesehitamise raskused ning sellele järgnenud segadusperiood ja ootamatu milleenium. Viimase paarikümne aastaga oleme kogenud intensiivset elu liikumist infotehnoloogia- ja digimaailma ning see on avardanud meie piire sadu ja tuhandeid kordi kaugemale meie oma füüsilise ruumi piiridest.
Selle aja jooksul on ka Kalevipoja kangelaslikkus meie suhtumistes ja kultuuriruumis muutunud. Eriti infotehnoloogiliselt tormilse taasiseseisvumise ajal. Kalevipojast on saanud tahumatu ja impulsiivne antikangelane, kelle valmidust võidelda ja ebaõigluse eest välja astuda pigem naeruvääristatakse kui hinnatakse. Kas ei ole aga need just omadused, mida peaks hindama ja tunnustama?! Julgus astuda ebaõigluse vastu, julgus astuda välja sõprade eest, tahe muuta midagi paremaks on väärtused, mis seovad ja ühendavad meie väikest rahvast. Suhtumine, et iga minu sõbra probleem on ka minu probleem, iga minu naabri mure on ka minu mure ning iga eestimaalase käekäik on ka minu käekäik muudab meid ühtsemaks ja tugevamaks.
Viimaste kuude sündmused on meid tagasi viinud füüsiliste piiride reaalsusesse ning teadmisesse, et maailm ei ole muutumatu. Muutused Euroopas või lähipiirkonnas mõjutavad ja puudutavad ka meid. Poliitilised kemplemised, rahva lõhestamine, teatud rühmade alavääristmine, põhimõtteline ja mitte sisuline vastuseis ning kaigaste loopimine hõrendavad meie ühtsus- ja kokkukuuluvustunnet. Seda ei taju mitte ainult rahvas ise, vaid ka naabrid ja eemalseisjad. Psühholoogiline valmisolek ja tugevus on signaalina kordades mõjusam kui tegelik füüsiline võimekus. Ühe riigi vaprust ja tugevust ei näita aga mitte ainult selle rahva vaim ja vaimsus, vaid ka poliitilise nomenklatuuri tahe ja võimekus.
Hoidkem üksteist, märgakem teineteist ning hoiame Eestit!
Head vabariigi aastapäeva!
Einar Vallbaum
VIROL esimees
