„Karbiketrajad“ valmistavad plastikust 3D printeri niiti
Rakvere Targas Majas toimus ressursisäästukonkursi Negavatt superfinaal. Võitjaks ning 10000 euro suuruse toetuse saajaks valiti võistkond „Karbiketrajad“.
Liisi Kanna
Negavatt on energia- ja ressursisäästukonkurss, kuhu oodatakse tudengite nutikaid projektiideid, mis aitavad vähendada ressursi- ja energiakulu nende ülikoolis. Tänavusele konkursile kandideeris 55 meeskonda, kellest kümme finaalis võistlesid. Lõppvõistlusele eelnes projektiideede testimine, mille kulgu ka finaalis tutvustati.
Võitjaks valiti Tartu Ülikooli meeskond „Karbiketrajad“, kelle projekt seisneb laborites kasutatavate pipetiotsikute karpide sellises töötlemises, et neist saaks 3D-printerite niit.
Teiseks platseerus Tallinna Ülikooli võistkond „Loobu topsingust!“. Nende idee võitleb ühekordsete topside jäätmetekke vastu.
Kolmanda koha sai TTÜ Tartu Kolledži projekt „SmartVent“, milles plaanitakse varustada klassiruumid väikeste soojustagastite ventilatsioonisüsteemidega, mis aitavad hoida kokku küttekuludelt ja suurte ventilatsioonisüsteemide paigalduselt.
Võiduvõistkonna „Karbiketrajad“ esindaja, Rakverest pärit Tarmo Mölder, osales Negavatil sõbraga koos juba teist aastat. „Eelmisel aastal tahtsime kogu maailma ühe korraga ära parandada. Seekord keskendusime ainult ühele probleemile, mis on plastikust jäätmete taaskasutus,“ tõdes Mölder veidi enne võitjate väljakuulutamist. „Sel aastal on vastased isegi tugevamad. Väga paljud projektid on testimisperioodil jõudnud juba väga kindla lõpptulemuseni,“ jätkas ta.
„Meie enda projekt on praegu sellel maal, et oleme testinud, suudame plastiku kokku koguda, purustada ja töödelda. Aga et sellest jõuda tooteni, mida müüa, peab see saama palju paremaks.“
Tarmo Mölderi sõnul on nende idee uudne, aga tegelikult väga lihtne. „Uudne on see, et me võtame ühe kindla plastikutüübi – polüpropüleeni – ja töötleme nii, et seda on võimalik uuesti kasutada.“
„Kodus kogutud pakendite puhul on parim, mis nendega juhtub, see, et neist saab uuesti soojusenergia. Meie tahame võtta pakendi ja teha sellest midagi, mida saab uuesti kasutada, esialgse idee järgi 3D printeri niidi,“ kirjeldas Mölder.
Just laborites kasutatavate pipetiotsikute karbid valiti seepärast, et neid ladestub palju ning karbid on valmistatud üht liiki plastikust. Põhimõtteliselt saaks sama mõtet rakendada ka kodus tekkiva prügi ja katkiste esemete puhul, kui need ühest plastikuliigist valmistatud on.
„Kodus kasutavad pakendid koosnevad üldjuhul mitmest materjalist. Näiteks jogurtitopsikud on sellestsamast polüpropüleenist, kui topsi peal olev kile eemaldada, siis saaks ka neid sarnaselt töödelda.“
Tegelikult on „Karbiketrajate“ pikem plaan jõuda ka koduste jäätmeteni. „Paljud mänguasjad on sellest materjalist ja ka aiamööbel, mis õuetingimustes sageli katki läheb. Kui me suudame tootmise nii käima saada, et seda toodet tõesti õnnestub müüa, siis võiks näiteks kampaania korras need kokku koguda,“ kirjeldas võitja tulevikuplaane.
Negavati zhüriisse kuulusid Uuskasutuskeskuse tegevjuht Katriin Jüriska, Rakvere Teatri kunstiline juht ja näitleja Üllar Saaremäe, saate Rakett 69 2015. aasta võitja Karl Reinkubjas, ettevõtte Joik asutaja Eva-Maria Õunapuu, keskkonnaminister Marko Pomerants ja KIKi juhatuse liige Lauri Tammiste.
Viimane neist nentis võitjate väljakuulutamisel, et konkursil ei ole oluline mitte üksnes võit, vaid saadud kogemus. „Loodan, et olete kõik saanud seda, mida ootasite. Ma ei räägi siinkohal rahast, vaid kogemusest. Meie jaoks on suurim tänu see, et tudengid tahavad ja oskavad neid asju teha,“ lausus Tammiste.
Võistlusel olid välja pandud ka toetajatepoolsed auhinnad, millest kaks samuti „Karbiketrajate“ kätesse jõudsid.
Toetajatelt said lisaks esikolmikule tunnustuse ka projektid „Miinus 1“ ja „Kanalisisene vertikaalne tuulegeneraator“.
Võitjatele (keskel) andis auhinna üle keskkonnaminister Marko Pomerants. Foto: Liisi Kanna
