Kõik pürgi pole prügi

praht ahju

Tänapäeval moodustavad suure hulga prügist pakendid. Virgad inimesed tegelevad sorteerimisega, mille tulemusel saadakse uut toorainet, kuid sageli lüüakse käega ja jäetakse kõik prügikäitlemisfirmade hoolde.

Mari Mölder

Osa legende on prügi sorteerimisel aga visad kaduma. Näiteks: milleks sorteerida, kui prügi rändab ahju, kus toodetakse jäätmesoojust.

Praht ahju

Ragn-Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti ütles, et tegelikkuses on olukord vastupidi. „Kui me kõik rohkem sorteeriks, siis neid ahjusid ei ehitataks. Põhjus on hästi lihtne: jäätmekütusel ei ole väärtust või on see vastupidiselt üldlevinud arvamusele ülimalt madal,“ selgitas Pesti.

Lisaks on pürgi sorteerimine paljudele osapooltele kasulik: inimesed saavad osast prügist tasuta lahti, tööstustele on see vajalik tooraine.

Lisaks annab prügi sorteerimine suure panuse keskkonna heaks, sest taaskasutamine on võrreldes tooraine ammutamisega loodusest väga suures koguses vee-, energia- ja keskkonnasäästlikum. Pesti ütles, et on oluline vahe, kas sulatada korra kasutatud alumiiniumpurk lihtsalt üles ja teha sellest uus või siis hakata kaevandama sügavalt maapõuest maaki, et see lugematute protsesside käigus metalliks muundada ja lõpuks joogipurk valmistada.

Aga milleks sorteerida, kui see niikuinii ühe auto peale visatakse? Tegelikkuses pole see nii, sest jäätmekäitlusfirmad sorteerivad prügi veel eraldi materjaliliikide kaupa ja viivad tootjale, kes on omakorda tänulikud selle eest, et saab materjalidele ja toodetele palju vähem kulutada.

Taaskasutusele suurem tähelepanu

Saksamaal on jäätmekäitlus rangelt reguleeritud ja sohitegijate konteinereid lihtsalt ei tühjendata. Eestis nii see lubatud ei ole. Pesti selgitas, et enamik pakendikonteinereid kuuluvad pakendiorganisatsioonidele, kellel on seadusest tulenev kohustus koguda võimalikult suur kogus pakenditest kokku ja suunata taaskasutusse.

Vanade mänguasjade ja riiete kogumiseks tegid eelmisel aastal hea alguse Tallinn ja veel mõned Eesti väiksemad omavalitsused, paigaldades oma territooriumile mitukümmend spetsiaalset nende kogumiseks mõeldud konteinerit. Kahjuks Lääne-Virus selliseid konteinereid pole.

Lääne-Virumaal saab sorteeritud pakenditest vabaneda 60 kohas.

TARBIJALE

Pakendijääkide kogumiseks on paigaldatud kõikidesse omavalitsustesse pakendikonteinerid. Kogumine käib üldjuhul konteineritega: sinisega tähistatud konteiner on mõeldud paberpakendite jaoks ning kollasega tähistatud konteiner plastist, metallist ja klaasist pakendite jaoks. Järjest enamates kohtades on klaasikogumine lahutatud metallist ja plastist ning sellistes kohtades on klaasikogumise konteiner tähistatud rohelise värviga ning plasti- ja metallikonteiner kollase värviga.

Tarbijad peavad silmas pidama, et pakendijääkide kogumine toimub nende taaskasutamise eesmärgil. Töödelda saab vaid puhtaid pakendeid. Pakendeid ei pea küll seebi ja harjaga pesema, kuid loputamine peaks olema küll paljude pakendite puhul teostatav.

Allikas: pakendiringlus.ee

 

Igasugune plastik ei kõlba taaskasutada. Foto: Mari Mölder

One Comment