Kuldsed vapimärgid saavad viis läänevirulast

Vabariigi aastapäeva eel, 23. veebruaril annab Lääne-Viru Omavalitsuste Liit Rakvere teatris kontsertaktusel üle maakonna kõrgemad autasud viiele inimesele: loomaarst Viivo Võlule, ettevõtja Ivar Paplavskisele, ajakirjanik Rein Sikule, logopeed Maivi Kaljuveele ja ettevõtja Jaak Rosenblatile.

Katrin Uuspõld

Lääne-Virumaal antakse välja kahte liiki vapimärke: kuldseid ja hõbedasi. Hõbedast vapimärki, mis antakse mitte-eestlasele, seekord välja ei antud. „Kui eelmise aasta vapimärgid olid kriisihõngulised, siis seekord saavad vapimärgid tublid oma valdkonna esindajad, kes on aastakümneid panustanud maakonda,“ ütles VIROLi tegevjuht Sven Hõbemägi.

Lääne-Viru vapimärke antakse välja aastast 2005.

Kuldsed vapimärgid saavad tänavu:

Viivo Võlu – panus maakonna veterinaarvaldkonda

„See on uskumatu,“ ütles loomaarst Viivo Võlu teate kohta, et talle on määratud Lääne Virumaa kuldne vapimärk. „Eks veterinaariks olemine ongi minu elutöö.“

Viivo Võlu alustas suurloomade veterinaarina 86. aastal Viru kolhoosi, üle 15 aasta on ta pühendanud ennast väikeloomadele Rakveres. „Iga päev tööle tulles tunnen rõõmu. See on töö, mis mulle meeldib,“ ütles Viivo Võlu. „Õppisin loomaarstiks sellepärast, et kunagi minu looma juurde arst ei jõudnud. Mõtlesin õpingute ajal, et kui mina ei jõua patsiendini, siis ma ei peaks olema loomaarst. See on olnud mõnes mõttes minu moto, olen sellise eesmärgi seadnud – niikaua kui see töö mulle meeldib ja rõõmu pakub, vaatamata rasketele olukordadele, mis ette tulevad,“ rääkis Võlu, kes ka hilistel tundidel patsiente vastu võtab ning telefonikõnedele vastab.

Loomatohtril endal lemmikloomi täna ei ole, ta ütleb, et tunneb patsientide loomadest rõõmu.

Tulevikku vaadates näeks ta hea meelega enda kõrval noort arsti, kellele oma teadmisi ja kogemusi edastada. „Toppama ei tohi jääda, tuleb end pidevalt koolitada,“ lisas ta. „Olen ka mõistnud, et loomaarstina ei pea kõiki asju oskama, põhiline, et oskan vajadusel oma patsiente edasi saata. Mul ei ole loomakliinik, vaid väikelooma vastuvõtt, ambitsioonid on paigas.“

Loomaarst Viivo Võlu on iseloomustatud kui suurepärast oma valdkonna spetsialisti, kelle juurest on lemmikloomad abi saanud aastaid. Ta leiab alati lemmikule parima lahenduse, ka siis, kui omanikul puuduvad rahalised vahendid. Oma töös on ta täpne, vajadusel ka otsekohene, kuid alati empaatiline ja hooliv. Ta teeb koostööd ka Rakvere kodutute loomade varjupaigaga.

Ivar Paplavskis – panus maakonna ettevõtluse valdkonda

„Maakonna kõrgeima autasu saamine on kahtlemata suur tunnustus ja veel suurem ootamatus,“ ütles ettevõtja Ivar Paplavsksis. „Pigem tunnen vastupidi – Lääne-Virumaa on olnud minu vastu väga lahke ning on justkui ise autasu ära teeninud, olen siinkandi inimestele väga tänulik. Kuigi olen sünnilt Tallinna poiss, on just Lääne-Virumaast kujunenud tänaseks minu väike kodumaa suure Eesti sees.“

Ta ütleb, et on asjaolude kokkulangemisel sattunud siinkandis toimetama kolme ettevõttega. Aastatel 1992-1995 oli tegevdirektorina ametis betoontoodete tehases Rakvere Element ning alates 1996. aastast juba ettevõtjana – alguses Rakke Lubjatehases ning hiljem, alates 2000. aastast, Baurocis. „Pärast Rakke Lubjatehase perioodi oli Bauroci tehase asukohavalikus Lääne-Virumaa juba kindel esimene eelistus. Kõigi nende aastakümnete jooksul on mul ütlemata vedanud töökaaslastega, kellega nüüd on rõõm ja õnn maakonna kuldset vapimärki jagada. Mõnega kolleegidest oleme koos läbi käinud terve selle äsja kirjeldatud tee,“ rääkis Paplavskis.

Pereettevõtte Yaico AS asutas Ivar Paplavskis koos isaga 1991 aastal. „Tänaseks on see holding tüüpi firma, mis oli omal ajal nii Rakke Lubjatehase, kui on praegu Bauroci omanik. Mõned aastad tagasi kaasasin nõukogu tasandil juhtimisse ka oma pojad, kes on mõlemad tänaseks saanud bakalaureuse tasemel majandushariduse ning jätkavad oma õpinguid. See on nii kujunenud oma loomulikku rada, ühiste vestluste ja arutelude käigus. Kindlasti ei ole eelnevad põlvkonnad järgmistele oma rada peale surunud,“ ütles Paplavskis.

Bauroc grupp on oma tootmisega esindatud Eestis, Soomes, Lätis ja Leedus. Firma müügiesindused on Rootsis, Taanis, Poolas, Saksamaal ja Šveitsis. Bauroc grupis töötab 240 inimest ja konsolideeritud müügikäive on ligikaudu 40 mln eurot. Ivar Paplavskis on panustanud oma tegevusega maakonna arengusse ning toetanud Bauroci ja selle eelkäija Aeroci  kaudu spordi- ja kultuuritegevusi.

Rein Sikk – panus maakonna kultuuri ja maaelu arengusse

„Kui ma aastal 1984 minu jaoks tundmatule Virumaale jõudsin hakkas mu elu käima justkui paar aastat varem ilmunud Ellen Niidu legendaarses luuletuses „Üks poiss tuli Rakvere linna, et Viru vannet anda…“,“ kirjeldas ajakirjanik Rein Sikk. „Nii olengi siin omal kombel vannet andnud, mõned liikumised liikuma lükanud, mõne samba püsti ajanud ja mõned raamatud kirjutanud, natuke inimesi tegudele ja saunadesse suunanud… Aga nagu ütleb luulesalm edasi: „On vähemalt kolme vaja…“ Nii olengi Virumaal kokku saanud fantastiliste inimestega alates oma armsat naisest ja teistest tublidest sadadest kaasteelistest, kellega koos on luulesalmi sõnul hea: „Vanduda: mina suudan! Ja lausuda: mina pean! Ja tõotada: mina muudan! Ja peaasi: ma tean, ma tean!““

Rein Siku loomingulised algatused ja tähelepanu pööramised on toonud au ja tunnustust nii maakonnale kui ka siinsetele inimestele. Ta on tuntud tegija nii Tarvanpääs kui Kadrina saunaklubis. Lisaks maakoolidest ja hariduselust kirjutamisele lehelugudes osaleb ta aktiivselt Kadrina Hariduskogu tegevuses, on õpetanud ajakirjandust nii Tartu Ülikoolis, Kadrina Keskkoolis kui ka arvukail koolitustel. Kadrinas elav Rein Sikk töötab praegu Maalehes ajakirjanikuna.

„Nüüd, olles väärikasse kullamärgilisse seltskonda sattunud, oskan vaid öelda: „Iga päev Viru vanne on uus…“ Vägevate virulaste väekas seltskonnas suudame veel paljut!“ ütles Rein Sikk.          

Maivi Kaljuvee – panus maakonna haridusvaldkonda

Logopeed Maivi Kaljuvee töötas Rakvere Triinu Lasteaias kokku 41 aastat (1980 – 2021), hetkel on ta logopeediks Haljala Lasteaed Pesapuus.

„Uudis tunnustusest oli kaunis ootamatu,“ ütles Maivi Kaljuvee. „Kui nüüd sügavamalt järgi mõelda, olen muidugi väga uhke ja tänulik.“

Aastakümnetega on logopeedi tööhulk suurenenud. „Kindlasti on selle üks põhjus, et märgatakse rohkem ja lapsevanemad on teadlikumaks muutunud, loodan, et ka perearstid on teadlikumad. Kahjuks kohtan tendentsi, kus öeldakse „oodake veel, küll kõne tuleb“, aga sellega ma ei taha nõus olla, üle kolmanda eluaasta ei tasu oodata. Lapsel on vaja omandada kõne ja suhtlemisoskus,“ rääkis hinnatud logopeed. Kaljuvee märkis, et kahjuks tänapäeval paljud lapsevanemad ei räägi oma lapsega. „Kui kodus ei räägita lapsega, silmad ei ole lapse silmadega samal kõrgusel, ei õpi laps suhtlema,“ nentis Kaljuvee.

Maivi Kaljuvee on olnud ametis ka lastepolikliiniku logopeedina ning erapraksises, töötanud maakondliku nõustamiskomisjoni juures, nõustanud ka lapsevanemaid ning haridusasutusi, aitas luua maakonnas esimesed lasteaiarühmad, mis toetavad erivajadustega laste arengut.

On üles kasvanud mitmeid põlvkondi, kelle elu ja selle kvaliteet on paranenud tänu Maivi Kaljuvee järjekindlale ja tõhusale tööle.

Jaak Rosenblatt – panus maakonna ettevõtlusesse ja maaelu arengusse

Jaak Rosenblatt on ettevõtja. Asutaja ja juhatuse liige osaühingus OÜ Coramy, mille tegevusalaks on jaekaubandus – kaupluseautot pidades varustab ta Lääne-Virumaa maapiirkondade elanikke toidu- ja esmatarbekaupadega. Jaak Rosenblatt on kaupluseautot käigus hoidnud juba viimased 16 aastat. Ta teeb koostööd kohalike vallavalitsustega, et tagada elanikele olulise teenuse kättesaadavus ning toidu- ja esmatarbekaupade soetamise võimalus maapiirkondades.