OG Elektra esimese poe avamisest täitus 30 aastat

Raja pood sai hea hoo sisse. Sama 1992. aasta juuni algul avas Oleg Gross
Killustiku kaupluse ning kolmas pood tuli peagi turuplatsile.

Sel nädalal, 26. aprillil, täitus 30 aastat päevast, mil uksed avas Oleg Grossi esimene kauplus – Raja pood Rakveres. Sellest putka mõõtu poekesest, mille uksest alati järjekord välja lookles, sai alguse OG Elektra kaupluste kett, kus täna 74 poodi üle Eesti.

Katrin Uuspõld

Ettevõtja Oleg Gross meenutas, et augustis 1991 kukkus kokku nõukogude süsteem ja sündis vaba Eesti. „Samal aastal tegin oma esimese firma, mis tegeles elektrikaupadega. Kolhoositöö lõppes ära, majand likvideeriti, see jaotati osaühinguteks ja taludeks. Mina hakkasin tegelema seakasvatusega ja plaanisin avada kaupluse,“ jutustas Gross.

Ta oli tol ajal juba ostnud Killustiku tänavale maja plaaniga see kaupluseks ümber ehitada, aga kuna tollane abikaasa töötas Rakvere Kaubastus, õnnestus osaleda töötajatele mõeldud oksjonil ja soetada enampakkumisega Raja pood. „See läks maksma 150 tuhat rubla. Tol ajal oli see väga suur raha. Kui ma oma äri ei oleks ajanud ja oleks olnud riigi palgal, siis seda summat ma poleks kuidagi kokku saanud,“ rääkis Gross, kes oli kapitali kogunud autoäriga.

„Mul oli isa õpetus, et võlg on võõra oma. Maksin kogu summa poe eest kohe ära, kuigi oleks võinud rahulikult mitu aastat maksta ja lasta inflatsioonil oma töö teha. Tollal oli aga kodune kasvatus selline, et võlgu ei tahtnud olla,“ rääkis Gross.

1992. aasta juunis oli rahareform ehk pood töötas vaid kaks kuud rublade eest. „Krooni tulek pani inflatsiooni seisma,“ rääkis Gross.

Raja pood läks väga hästi käima. „Asukoht oli hästi sisse töötatud, kuna seal oli juba nõukogude ajal aastaid kauplus olnud. Olime konkurentsis, sest siis ei olnud rahvusvahelisi kette, ainult kohalikud vennad, kellega rinda pista. Kui võtta paralleel spordist, siis olid need nagu Rakvere rajooni meistrivõistlused selle peale, kes äris elama jääb. Kui me siis ei oleks jõudu kogunud ja edasi arenenud, siis täna lämmatataks suured ketid kohe ära. Me näeme, et üksikpoepidajatel ei ole võimalik konkurentsis vastu pidada. Aga tol ajal olid kõik väikesed ja nõrgad. Meie eelis oli oma sealiha- ja broileritootmine. Raja pood tegi kuus kuni miljonikrooniseid käibeid, kusjuures hinnad olid madalad. Aga müük oli tohutu,“ rääkis Oleg Gross.

Esimene pood oli sisuliselt putka, kus müüjad olid leti taga ja kaup kohati sõna otseses mõttes rippus laes, sest riiulid olid kinnitatud lakke.

Kaks müüjat oli korraga leti taga ning kaup sisuliselt rippus ka laes – iga ruutsentimeeter oli kasutuses. Foto: Erakogu

Elle Villik oli üks Raja poe esimesest neljast müüjast. „Järjekord oli kogu aeg. Ning kaupa toodi kogu aeg juurde. Aga kõik oli ökoloogiline – midagi ei olnud kiles. Piim ja koor olid lahtiselt, valasime ümber inimeste kaasa võetud purkidesse. Leivad-saiad pakkisime paberisse, kaalukaubad paberkottidesse. Raamatupidajagi tuli õhtul appi pakkima!“ meenutas Elle Villik Raja poe algusaegu. Kõige pikem tööpäev on tal hästi meeles: õhtul sai kaupa pakendada kuni poole kaheteistkümneni ja hommikul oli ta pool seitse juba platsis.

„Tol ajal oli jõudu ja energiat. Oli uus algus, kõigil oli tahtmist teha. Nüüd mõtled, et kuidas see küll võimalik oli! Tagantjärgi oli see ikka väga tore, olime nagu külapood, kõik see piirkond käis meil poes. Astus mees poodi ja küsis, kas naine oli juba ostud teinud, kui ei olnud, ostis ise,“ meenutas Elle Villik.

Lisaks kohalikele oli ka möödasõitjatest teeäär autosid täis. „Vahel mõtlesime selle tambi peale, et kas tõesti Rakveres teisi poode ei ole? Aga hinnad olid head ja kaupa oli,“ rääkis Villik. „Tamsalus oli Hallik, kes leiba vedas, Kadrinast tellisime kelleltki leiva-saiatooteid. Ja kui sai otsa, oli vaja ainult helistada ja nad tulid ja tõid kohe juurde.“

Väike poeke jäi ruttu kitsaks, seda taheti laiendada. „Aga linnaarhitekt bürokraatlikult ei lubanud ümber ehitada. Olen talle tänaseni selle eest tänulik, sest mul oli plaan pood letimüügina suuremaks teha. Kui lõpuks asusime putka taha ehitama uut Raja poodi nagu see täna on, siis oli see väga kaasaegne kauplus,“ rääkis Gross, kuidas viis aastat hiljem uus selvekauplus sündis.

Vana putka läks kinni, uus kauplus avati. Vana kaevati kopaga välja, täideti ja tihendati pinnas ning asfalteeriti ära.

„Uude suurde poodi kolides oli töö puhas puhkus,“ märkis Elle Villik, kes töötas Raja poes 11 aastat ja lisaks veel kaks aastat Haljala kaupluses.

Ettevõtja Oleg Gross ütleb, et esimese kauplusega alustamise ajal töötasid kõik palehigis. „Jube tamp oli, aeg oli selline. Siis oli mu ümber kümmekond inimest, kes kandsid välja, koos nendega oli võimalik äri alustada. Täna on töötajaid 1900, neist 1600 ma ei tunne, see on selge,“ ütleb ettevõtja. „Raja müüb oma suuruse kohta väga hästi ka praegu. Enamus meie keti kaupluseid on tehtud uute kohtade peale, kus ei ole kaupluse traditsiooni. Aga Rajal on parim asukoht Rakveres kui südalinn välja arvata, ta jääb põhitee äärde, mis Rakverest välja viib.“

Uus ja vana – väike putka, millest kõik alguse sai ning viis aastat hiljem valminud suurem Raja pood. Foto: Erakogu