Peaminister ja majandusminister külastasid Rakveret

KE 3

Peaminister Jüri Ratas ja majandusminister Kadri Simson kohtusid Targas Majas kohalike inimestega. Juttu tehti nii Rail Balticust, maksureformidest, kui ka Eesti julgeolekust.

 

Ülle Kask

Jüri Ratas oli äsja saabunud Peterburist, kus mälestati 100 aasta taguseid meeleavaldusi, kui eestlased nõudsid Eestile iseseisvust. Peaminister oli õnnelik, et võttis osa tänujumalateenistusest Peterburi Jaani kirikus, millega tema sõnul anti avalöök Eesti Vabariik 100 juubeliüritustele.

Majandusminister Kadri Simson kõneles, kuidas Keskerakond on nelja kuu jooksul riigivalitsemise vastutust kandnud ja milliseid muudatusi koos sotsiaaldemokraatide ja IRL-iga on ellu viima hakatud.

Ministrite sõnavõttude järel andis ürituse moderaator, Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juht Siret Kotka linnakodanikele võimaluse küsimusi esitada.

 

E-valimised, Sisekaitseakadeemia kolimine ja Rail Baltic

Jüri Rataselt päriti aru, miks valimised ei toimu ühel päeval ja ilma „i-valimisteta“. „Põhiline valimispäev on pühapäev, mil paneme lipsu ette ja ülikonna selga,” vastas peaminister. „I-valimised, nagu te moodsalt väljendusite, meie kohtusüsteemi järgi hetkel põhiseadusega vastuollu ei lähe. Oleme valitsuskoalitsioonis partneritega kokku leppinud, et hetkel e-valimised ära ei kao.”

Sisekaitseakadeemia viimist Narva, mis ühe kuulaja väitel 60 miljonit eurot maksma läheks, kommenteeris peaminister, et tema pole sellistest summadest midagi kuulnud. „Narva läheb Sisekaitseakadeemia kolledži õppebaas, lasketiir ja praktikabaas ning politsei kiirreageerijad. Akadeemia põhihoone Tallinnas, Kase tänaval on amortiseerunud ja see lammutatakse lähiajal. Astra meetme abil tuleb sinna 13 miljoni eest uus õppehoone.”

Uuriti ka, kes andis volituse Rail Balticu (RB) lepe allkirjastada. „Mina andsin allkirja koos kolme Balti riigi peaministriga ja selle volituse sain Vabariigi Valitsuselt. Aprillikuus selgub lõplik aruanne RB osas ja siis peab see minema edasi ratifitseerimisele Eesti Vabariigi Riigikogusse.”

Kadri Simson täiendas, et tema läheb riigikogu ette ratifitseerimist kaitsma. RB kaitseks meenutas Simson oma hiljutist ränka sõitu Pärnusse, kus maanteele, mille lubatud sõidukiirus on 90 kilomeetrit tunnis, jäid toppama 25 rekkat. „Kui rekkad saaks nö ära viia rongiliiklusesse, poleks tarvis ka Tallinna-Pärnu maanteed neljarealiseks ehitada. Mulle on kinnitatud, et Eesti osas RB maksumus kallimaks ei lähe – see on 1,3 miljardit eurot,” kinnitas majandusminister. Ta tõi võrdluseks, et neljarealise Tallinna-Tartu maantee 40 km pikkuse lõigu ehitamine maksab 170 miljonit eurot.

Simson kinnitas, et kui ehitatakse RB, siis kohalik raudteevõrk ei kannata ja investeeringud jätkuvad Tartu ja Narva suunal.

Lastetusmaks on karistusmaks

Küsimuse peale, kas maksureforme läbi viies ei peaks riik kehtestama ka lastetusemaksu, vastas Ratas, et tema seda õigeks ei pea. „Ütlen ausalt, see on karistusmaks. Nii kaua, kui mina olen valitsuses, ma seda teha ei luba.” Suhkrumaksu kohta arvas peaminister, et kahjuks Eesti lapsed tarbivad väga palju suure suhkrusisaldusega jooke. „Ma ei tea, kui palju kehalises kasvatuses ringi joostakse ja lõuga tõmmatakse, aga sportimise propageerimine on hästi vajalik ning magusa ja krõpsude vähem tarbimine on õige suund.”

Üks linnakodanik valutas südant, et Eestis on üle 30 tuhande lapse ja noore, kes ei õpi ega tööta. Mida riik on ette võtnud, et nad tööle ja kooli tagasi tuua?

Kadri Simson vastas, et siin on mitmesuguseid lähenemised ja tunnustas haridusminister Mailis Repsi, kes lõi kutsekoolid, kuhu saavad õppima minna käeliselt ehk väga andekad noored, kes näiteks 7. klassi matemaatika pärast kooli pooleli jätnud. „Iga laps on oluline ja üles tuleb leida see viis, mis talle sobib,” väitis Simson.

Majandusministri meelest näitab vaid statistika, et noored ei õpi ega tööta. „Mu kuklatunne ütleb, et paljud polegi enam Eestis. Nad on ikka veel sisse kirjutatud näiteks ema korterisse, aga tegelikult ostnud lennupileti ja läinud kuhu iganes. Kogu maailm on seiklevaid Eesti noori täis.“

Simson leidis, et kõik alaealised peaksid saama hea hariduse, sest poolelijäänud haridusega noortega pole riigil midagi peale hakata. „Üks minu ülikoolikaaslane rääkis, et käis Roosna-Allikul, vaatas klassivendasid, kes istusid poe ees, jõid kanget õlut ja olid juba keset päeva vintis. Mõtlesin, et pagan, 40aastased inimesed nagu meie, nad peaksid teenima riigile veel maksuraha. Sellised noored inimesed raisku lasta on riigile kohutav kaotus.”

Äravaks teeb terrorismioht ja julgeolek

Muret tunti ka julgeoleku pärast, pidades silmas hiljutisi sündmusi Peterburis ja Stockholmis.

„Kõik, mis juhtub Pariisis, Nizzas, Brüsselis, Peterburis ja Stockholmis, ei ole enam teisel kontinendil ega kaugel üle merede ja maade, vaid siinsamas ja puudutab meid väga lähedalt,“ nentis Ratas.

„Toon näite tänahommikusest poekülastusest. Üks proua tuli minu juurde ja rääkis, et ta oli kaks päeva tagasi Stockholmis täpselt samas kohas, kus suur furgoonauto inimeste sekka sõitis, aga lahkus sealt kümme minutit varem,“ jätkas peaminister.

„Kui küsite, kuidas Eestis situatsioon on, siis meie ohutase ei ole muutunud. Mul ei ole mingit põhjust öelda, et on suur terrori- või terroriakti oht. Eesti elab oma tavalist Balti riigi elu – inimesed käivad tööl, teatris, koolis, lasteaias ja teevad oma toimetusi. Meie ohuhinnang ei hetkel muutunud. Kui oleks, siis nii teile ka vastaksin.“

Palmipuudepühal toimus Rakvere Targa Maja saalis kohtumine majandusministri Kadri Simsoniga, linnarahva üllatuseks tuli kohale ka valitsusjuht Jüri Ratas. Üritust modereeris Keskerakonna Lääne-Virumaa piirkonna juht Siret Kotka. Foto: Ülle Kask