Rakvere Ametikoolis testiti värvisimulaatorit

ametikooli testimine

Möödunud nädalal prooviti Rakvere Ametikoolis kätt virtuaalsel värvisimulaatoril, mida loodetakse tulevikus õppetöös kasutada.

 Eliisa Sild

 Testitud värvisimulaator valmis Erasmus+ puiduvaldkonna koostööprojekti „Furniture Finishing and Coatings from tradtional manufactoring to industry 4.0“ raames.

„Tegemist on koostööprojektiga, kus tehakse koostööd koolide ja ettevõtetega Hispaaniast ja Suurbritanniast, ning mis keskendub puittoodete viimistlemisele – välja töötatakse õpikut, virtuaalset värvisimulaatorit ja õppeotstarbelist viimistlustoodete andmebaasi,“ rääkis kooli huvijuht Kristina Alunurm.

Simulaatori testimine

Virtuaalne simulaator jõudis testimise faasi ja oli möödunud nädalal Rakvere Ametikoolis, et õpilased ning õpetajad saaksid seda proovida ja anda tagasisidet selle arendamiseks. „Virtuaalne simulaator annaks esimese tunnetuse, enne kui päris värvipüstol kätte võtta ja detailide kallale minna,“ arvas huvijuht.

Simulaatori abil said õpilased harjutada püstolvärvimist. Noorte tulemusi oli võimalik pärast selle kasutamist graafiliselt näha ja õpetaja sai neile selgitada, milline oli pinnakatvus, kus tulid vead sisse ja kuidas neid vältida.

Tisleri erialal õppiv Mairon arvas, et simulaatori idee on hea: „See on alles testimise järgus, kuid kui täielik versioon välja tuleb, siis võib sellest palju abi olla.“

Mairon jätkas: „Simulaator õpetas mulle, kuidas värvipüstolit käsitleda. Juhendaja rääkis, kuidas alustada ja kuidas lõpetada. Pinnakatvus tuli normaalselt välja, kuid servad jäid väikese alakattega.“

Noormehed jäid katsetustega vägagi rahule ja arvasid, et kui seda õppetöös kunagi kasutama hakatakse, siis sellega harjuks kenasti ära.

Ametikooli sepa- ja puidutöö õpetaja Riho Mäe sõnas: „Kuna täna on esimene päev, mil simulaatorit testitakse, siis me kõiki võimalusi veel ei tea. Kuid juba kerkisid küsimused üles ja kui leitakse midagi, mida simulaatoris muuta või paremaks teha, siis lõpptulemusena peaks saama sellise seadme, mis oleks parim.“

Pikk teekond tulemuseni

Simulaatori testimise faasi jõudmine oli pikk teekond. „Projekt on kestnud kolm aastat. Selle raames külastasime õpetajatega projektis osalevaid riike. Käisime ettevõtteid vaatamas ning uurisime, kuidas tööstuses analoogsed süsteemid töötavad. Oleme tutvunud nii erialakoolituse kui ka konkreetsemalt tööstusega – suur- ja väikeettevõtetega. See oli silmaringi laiendav ja hariv,“ rääkis Mäe.

Õpetaja sõnul on koostöö selles projektis olnud hea: „Pidevalt toimub suhtlus meilitsi ja regulaarselt on Skype’i teel töökoosolekud, kus kõik osapooled on n-ö ühise laua taga, kuigi tegelikult on kõik eri riikides.“

Riho Mäe arvas, et simulaator muudaks õppetööd kaasaegsemaks ja kompenseeriks neid tingimusi, mida nende koolis ei ole. Kuna kooli puiduosakonnal puudub värvikamber, siis poisid ei saa püstolvärvimist reaalselt praktiseerida. Simulaator sobiks nende õppeprotsessi hästi.

Simulaatori eesmärk on õppida katma korralikult pinda, et hiljem värvikambrisse minnes ei rikuks toorikut ja ei raiskaks värvi. Riho proovis ka ise simulaatorit. „Ma pole kunagi videomänge mänginud ja nüüd esimest korda seda kiivrit pähe pannes tundsin end üsna ebamugavalt,“ naljatles ta.

Kas simulaatorist on kasu?

Testimisel osalenud ja igapäevaselt reaalse püstolvärvimisega tegelev Pavel leidis simulaatoril ka negatiivseid külgi ja arvas, et sellel on kõvasti arenemisruumi: „Antud hetkel ei ole sellest kindlasti kasu, sest inimesel puudub tunnetus, mis tegelikult toimub.“

„Reaalsuses on hästi palju võimalusi püstoli seadistamiseks ja sa tunnetad, kui kaugel sa oled. Samuti, kui räägime täis kopsikuga käsipüstolist, siis see kaalub poolteist kilo ning see on töö tegemise ajal kogu aeg käes. Siinolev ei kaalu sada grammigi,“ jätkas ta.

Pavel tõi näite, et lennukit õpitakse juhtima ka esialgu virtuaalselt ja alles siis minnakse praktikale. Ta usub, et värvisimulaator jõuab samuti ühel päeval selleni, kuid see võtab aega.

Aastaid püstolvärvimisega tegelenud Pavel pani oma võimed proovile simulaatori peal. „Iseenesest ei jäänud ma enda tööga rahule. Ma tean, et kui ma võtan õige asja kätte, tuleb mul see palju paremini välja. Kui õige asjaga tuleb välja ja simulaatoriga mitte, siis milles viga on? Kindlasti mitte minus,“ leidis ta.

 

Õpilane värvisimulaatorit testimas.

Foto: Mairon Tovstsik

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga