Rakveres lisandub sotsiaalvaldkonda töötajaid
Sel sügisel on loodud Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonda täiendavad töökohad: ametisse on astunud kaks juhtumikorraldajat ning detsembrist asub tööle ka eestkostespetsialist. Seda selleks, et paremini saaksid abi töö- ja koolielust kõrvale jäänud noored, uussisserändajad ning eestkostevajadusega inimesed.
Katrin Uuspõld
Alates oktoobrist on kõigis Lääne-Virumaa omavalitsustes asunud tööle NEET juhtumikoordinaatorid, nõnda ka Rakveres. Tegemist on Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidu projektiga, mis on rahastatud Euroopa Liidu vahenditest.
NEET noored (NEET on lühend väljendist „not in education, employment or training“ – noored, kes ei õpi, ei tööta ega osale koolitustel) on 16 kuni 26 aastased noored, kes ei õpi ega tööta.
Selliseid noori, kes pole arvel Töötukassas, ei õpi ega tööta ega saa sotsiaaltoetusi Sotsiaalkindlustusametist, on Lääne-Virumaal suurusjärgus nelisada, kõige enam Rakvere linnas ja Tapa vallas.
Oktoobrikuu seisuga on Rakvere linnas selliseid noori 109 ning nendega võtab kontakti juhtumikorraldaja Sigrid Salujärv. „Ühendust püüan saada nii meilitsi, telefonitsi, sotsiaalmeedia kaudu. Eesmärk on aidata noorel teha seda, mida ta soovib, jõuda kas tööle või õppima,“ rääkis Sigrid Salujärv. „Kui noor on huvitatud õppimisest, siis tutvustan talle võimalusi, kuidas kombineerida tööd ja õppimist. Aitan leida koolitusi ja kui noorele peaks vajalik olema, pakun välja nõustamisteenuseid, nii psühholoogilist nõustamist kui võlanõustamist.“ Salujärv lisas, et on vajadusel valmis noorega ka kaasa minema ametiasutustesse ja tööandjatega kohtuma.
Tegelemine uussisserändajatega
Novembris käivitub Rakveres pilootprojekt, mille eesmärk on toetada elama, õppima ja töötama asunud uussisserändajaid, kelle igapäevane keel pole eesti keel, samuti peresid, kes on naasnud Eestisse pärast mitmeaastast eemalolekut.
Projekti partnerid on Rakvere linnavalitsus ja Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakond. Kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman selgitas, et Eestisse elama asuvate inimeste kohanemist toetavad koordinaatorid nii Tallinnas kui Tartus, kuid üha enam asuvad Eestisse tulevad inimesed elama ka väiksematesse Eesti piirkondadesse nagu Rakvere.
„Meie jaoks on oluline koostöö kohalike omavalitsustega, et omavalitsused saaksid toetada uute tulijate sisseelamist. Samas on oluline tegeleda ka kohalike inimeste ja kogukondadega, selgitada uussisserändajatega seotud põhjuseid, hirme ning aidata kaasa nende lõimumisele ja kontaktide loomisele eestlastega,“ tõdes Piret Hartman.
Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket rääkis, et ministeeriumile meeldis Rakvere ametnike lähenemine ja nõnda saab teoks pilootprojekt. „Meie eesmärk on hõlmata uussisserändajad meie kogukonda, avardada nende võimalusi: lapsed kooli, vanemad tööle, et nad ei jääks abivajajateks, vaid tuleks ise toime,“ rääkis Suun-Deket. „Kõik pered soovivad eelkõige parandada oma võimalusi, leida sõpru ja kuuluda kogukonda, sõltumata nende kultuurilisest või hariduslikust eripärast.“
Suun-Deketi sõnul on neil on infot umbes viieteistkümne Rakveres elava pere kohta, kellest seitsme-kaheksaga tegeletakse individuaalselt. Need pered on pärit Filipiinidelt, Pakistanist, Albaaniast, Süüriast, Nigeeriast, Egiptusest, Lätist, Ukrainast, Moldovast, Venemaalt.
„Tahame toetada laste keeleõpet, et nad saaksid koolis hakkama, emasid, et nad ei jääks lastega koju. Projekti peamine eesmärk ongi süsteemselt läheneda,“ rääkis ta.
Projekti raames koondatakse esmalt info, kui palju on Rakveres ja Lääne-Viru maakonnas üldse teiste riikide kodanikke ja kuidas nad on siin kohanenud, milliseid toetusi ja võimalusi saaks veel luua, et nende kohanemine läheks kiiremini. Sellest nädalast Rakvere linnavalitsuses tööle asunud värske juhtumikorraldaja peamine ülesanne on toetada sihtgruppi kuuluvaid inimesi ja luua neile tugivõrgustik.
Lisaks soovib Kersti Suun-Deket luua Rakverre ka sisserännanud noorte emade beebiklubi, mis on teistes riikides end edukalt tõestanud. „See on väike ja kokkuhoidev koht teise kultuurilise taustaga kodustele emadele, kus nad saaksid koos lastega mängimas käia, õppida eesti kultuurile omaseid lastelaule, mänge ja tegevusi. Samas saaksid juurde kogemusi meie kultuurile omastest lastekasvatamise tavadest ning kommetest,“ rääkis ta.
Uussisserändajate projekt kestab kuni 2022. aasta lõpuni ja selle tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ja riigieelarvest.
Eestkostel täisealiste arv tõuseb
Detsembris asub Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonnas tähtajatult tööle eestkostespetsialist. Kersti Suun-Deket selgitas, et tänavu suvel selgus Sotsiaalkindlustusameti järelevalvemenetluse käigus, et parandamist vajab sotsiaalteenuste abivajaduse hindamise korraldamine.
„Uus ametikoht on vajalik, et suudaksime kiiremini protsesse teostada, sest kliente ja uusi ülesandeid aina lisandub. Eestkoste on läinud spetsiifilisemaks ja kliente tuleb juurde. Kui kolm aastat tagasi oli täisealisi linna eestkostevajadusega inimesi seitseteist, siis hetkel on 36,“ tõi Suun-Deket välja.
