Ringreisietendus „Täisring” paneb indiaanlase mõisavalitsejaks

täizring

Kati Saara Vatmann kirjutas näidendi Sargvere mõisa juubeliks ja see sai nii hea, et suveks otsustati minna üle-eestilisele tuurile, mille etendused toimuvad peamiselt mõisates.

Tõnu Lilleorg

Ükskord oli hobusekasvatajast kirjanikul vaja tiinele märale laiema rihmaga sadulat ja selle leidis ta kauplusest Mäo kandist. Kui tollane poemüüja Eha Martma hakkas lähedalasuva Sargvere mõisa kultuurijuhiks, meenus talle kirjanikust kunde, kes võiks ehk kirjutada juubelipidustusteks näidendi.

Kati Saara Vatmann käiski mõisaga tutvumas ja sai kohapealsest olustikust küllaga inspiratsiooni. Ühel hetkel sai ka selgeks, et tulevase näitemängu peaosa hakkab mängima kirjaniku hea sõber Lauri-Kare Laos ehk Karekas, kes laiemale avalikkusele on tuntud ühe peaosalisena menuseriaalist „Keskea rõõmud”.

Inspireerivad näitlejad

„Edasisi ideid, sündmusi, kujundeid ja sõnumit noppisin nagu õunu Kareka elust,” selgitas Vatmann näidendi arendamist täiemahuliseks teoseks, kus indiaanlaste elulaadist huvituv Lauri-Kare Laos talle inspiratsiooniallikaks oli.

Naispeaosalise Pirjo Levandi leidis Vatmann tänu aprillikuisele telesaatele, mida senine teretuttav vaatama sattus ja selle ajel Vatmannile külla sõitis. Muide, enne Levandiga kohtumist ei välistanud Vatmann naisrolli ise esitamist, kuid nagu näitavad senised etendused, on Levandi rollisooritus tabanud kümnesse, sest ta teenib publikult vaheaplause, mida sõnateatri etendustel tuleb tõesti haruharva ette.

Mõisahärra rolli esitavad vaheldumisi Meelis Sarv, kes juhendab näiteringi Tartu Ülikooli Pärnu kolledzhis, ja vabakutseline näitleja Alo Kurvits. Lavastamise poole pealt andis tükile lõpliku lihvi Rein Laos, omal ajal lavaka lõpetanud teatrimees, kes on ka peaosatäitja isa.

Lavastus näitab, kuidas indiaanlane tuleb ära Ameerika pilvelõhkujast, mis on ehitatud tema isade maale. Tema lapsed on assimileerunud, hõim lagunenud ja juhuste jada toob ta Eestisse mõisavalitsejaks.

Rahvusest on jäänud pelk elukutse, mille ta ühendab siinmail naljakal ja dramaatilisel kombel jõuluvanatööga, visates ülle punase mantli. Selleks, et ring täis saaks ja asjad paranema võiksid hakata, peab kriis laes ära käima. Ja käib ka – täismahus ja paljude autentsete indiaanilaulude saatel.

Mõisahärra on baltisaksa võsukesena kiratseva mõisa direktorina samasuguse täisringi ahistuses. Ta ei tule teiste võimalike variantide pealegi. Ammugi ei märka too kaame kuivik, et tema kõrval on kogu aeg olnud Naine.

 

Sügisesi etendusi lepitakse juba kokku

Vatmanni sõnul on seni tükki väga hästi vastu võetud ja juba käivad läbirääkimised etenduse edasimängimiseks sügisel algaval sisehooajal. Praegu on välja kuulutatud etendused näiteks tuntud teatripaigas Kõue mõisas, samuti Alatskivi lossi kõrvalhoones, kus korrastatakse parasjagu teatrietenduseks sobivat kõrvalhoonet, mis õnnistataksegi sisse „Täisringi” etendusega. Just see tükk sobib eriliselt hästi ka selle poolest, et Alo Kurvits on ise Alatskivilt pärit.

Samuti tulevad etendused Lõuna-Eestis Pokumaal ja ka Kirna mõisas, kus korrastatakse etenduse mängimiseks mõisa teine korrus. „Rahvas on nüüd saanud haisu ninna, sõna on liikvele läinud ja – oh rõõmu! – meid tahetakse,” lausus Kati Saara Vatmann.

Sõnatus kahekõnes on Lauri-Kare Laos ja looriga kaetud Pirjo Levandi. Foto: korraldaja