Shiatsu – just kui sõrmedega nõelravi

shihatsu

Kasemahlad juba liiguvad, kuid ka inimkeha vajab kevadel ergutust, et energiad taas suure hooga liikuma saada ja organism uuest värskusest pakataks.

Pamela Eesmaa

Massaazh on just kui laisa mehe trenn – ergutab vereringet, töötleb lihased läbi, soodustab jääkainete väljutamist, võib parandada isegi painduvust ja turgutada immuunsust. Vaadates salongide menüüsid, siis läheb silme ees päris kirjuks ja endale sobilikku teraapiat valida on teinekord küllalt keeruline. AQVA spaa filipiinlannast terapeut Arlyn Repil tutvustab lähemalt üht neist, shiatsu´t, mis võiks sobida eelkõige jõulisema kehatöötluse austajatele ja spordisõpradele.

Shiatsu ei vaja õli

Shiatsu on Idamaade teraapia, mis on aastatuhandete jooksul välja arenenud, saades mõjutusi nii Idast kui Läänest,“ selgitas Arlyn.

Idamaa uskumuse kohaselt jookseb energiavoog üle terve keha mööda kindlaid kanaleid (meridiaanid), millel on omad kindlad survepunktid, mis mõjutavad teatud organeid. Kui hiina meditsiinis kasutatakse punktide survestamiseks nõelu, siis shiatsu´ga tehakse seda sõrmede abil. „Seejuures kasutame ka venitustehnikaid, kiropraktilisi võtteid, lümfide mõjutamist jne,“ lisas terapeut.

Kui massaazhe tehakse enamjaolt õliga, siis shiatsu´t läbi riiete. Inimesele antakse selga avarad riided ning alustatakse lihtsamate mudimisvõtetega. Teraapia käigus avaldab massöör sõrmede ja pihkudega üle keha survet (jalad, käed, selg, õlavööde, pea, kõht), mis on iseenesest küllalt tugev (koostöös terapeudiga võib teraapia olla ka pehmem), jõuline, aktiivne.

Terapeut kasutab shiatsu´s ka põlvi, jalgu ja küünarnukke punktide survestamiseks ja tegutseb kliendi kehaga aktiivselt, kasutades mitmeid võtteid.

Shiatsu aitab väga mitme häda puhul: rahustab sümpaatilist närvisüsteemi, parandab vereringet, ainevahetust, leevendab stressi, pea- ja seljavalu, ärevust, depressiooni, liigesvalusid, pingeid õlavöötmes,“ loetles Arlyn. Teraapia sobib hästi ka spordiharrastajatele liigesliikuvuse parandamiseks ja lihaste venitamiseks.

Ometi kaasnevad sedavõrd omapärase hoolitsusega ka mõned ohud. Filipiini terapeut selgitas, et pärast shiatsu´t võivad inimesed kogeda külmetussümptomeid. „Köhimise ja rögaeritusega proovib keha shiatsu´st saadud stimulatsiooni abil jääkidest lahti saada. Inimene võib kogeda ka väsimust. Eriti need, kel on pidev närvipinge, võivad tunda pärast stressist vabanemist vajadust magada ja puhata.“

 Keha erinevates piirkondades  võivad ilmneda ka valud, mis mööduvad tavaliselt mõne päevaga.

Väikses massööris suur ramm

Spordiga tegelev Ragnar Häätarõ on shiatsu´t proovinud juba mitmel korral. „Mulle see meeldib ja on eriti sobilik pärast treeningut,“ lausus ta. „Shiatsu on hea just pärast jõutrenni või kui olen treeninud mitu tundi ühes asendis, näiteks rattasõidul. Kuna ma ise venitamisega pea üldse ei tegele, siis filipiinlaste käte vahel hakkasin isegi mina painduma.“

Ragnar imestas, et isegi suurema mehevolaski puhul suudavad väiksed terapeudid avaldada korralikku survet ja keha tuntavalt läbi töödelda. „Neis peeniketes kätes on tohutu jõud ja nad teavad juba hästi, kuhu seda suunata.“