Silmaarstil või optometristi juures tasub käia kord aastas
Silmatervise halvenemine jääb sageli märkamatuks – probleemid tekivad tasapisi ja siis aina süvenevad. Seepärast soovitavad silmaarstid ja optometristid käia nende juures konsultatsioonil vähemalt kord aastas.
Kuulutaja lugejatele jagab nõuandeid Eagle Visioni vanemoptometrist-konsultant Gerli Tedre.
Olgu alguseks mainitud, et optometrist ei ole silmaarst ja vastupidi. Silmaarst ravib silmahaigusi. Optometrist on aga spetsialist, kes uurib inimese nägemisfunktsioone, korrigeerib prillide, kontaktläätsede või muude vahenditega nägemist ning sobitab ja valmistab nimetatud vahendeid, lisaks teeb neile pisiremonti. Optometrist nõustab nägemise abivahendeid vajavaid kliente ja suunab nad vajadusel silmaarstile. Väga üldistatult: kui kahtlustate endal lühi- või kaugnägevust, siis pöörduge kõigepealt optometristi poole, kes saab teid ilmselt aidata, ja kui ei saa ehk kui silmadega on tekkinud muid probleeme – näiteks mõni haigus -, siis suunab teid edasi.
Kontaktläätsed ja muud abivahendid
Kontaktläätsed määrab optometrist. Läätsedega käib kaasas palju väärarusaamu ja linnalegende.
Mis väga oluline: kontaktläätsed ei kahjusta silmi, kui optometrist ja ka klient ise on teinud kõik õigesti ning reeglite ja nõuete kohaselt.
Enamlevinud on ühepäevased ehk ühekordsed läätsed ja ühekuuse kasutusajaga kontaktläätsed. Valik tehakse koos kliendiga just selline, mis on parim kliendi heaolule ja kasutustingimustele.
„Läätsede esmakordsel paigaldamisel on teatud aja möödudes vajalik, keskmiselt 10 päeva pärast, tulla järelkontrolli,“ lausus Gerli Tedre. „See ei ole klientide kiusamine – vaja on veenduda, kuidas lääts n-ö töötab, kas on komplikatsioone jne. Selle aja jooksul on tekkinud kliendil juba mingisugune kogemus ja arusaam ning harjumus läätsedest.“
Ka prillid peaks aeg-ajalt kriitilise pilguga üle vaatama. „Ninapatju võrdleks ma autorehvidega – mis töötab, see kulub,“ märkis Tedre. „Ninapadjad on pidevas kontaktis inimese kehaga ja paratamatult „väsivad“. Mõnda aega saab neid ise puhastada, aga üks kord tuleb piir ette ja need tuleks ära vahetada. Väga lihtne protseduur, mis optikasalongis võtab aega vaid mõne minuti.“
„Kuiv silm“
Ilmselgelt on tegemist tänapäeva kontoriinimese vaevusega – tekib tunne, et silmades on liivaterad, kuid muid vaevusi samal ajal pole või neid ei osata tunnetada.
„See on meie kliimas elavate ja siseruumides töötavate inimeste probleem,“ selgitas Gerli Tedre. „Põhjuseks võib olla konditsioneeritud õhk ja/või kestev arvuti vaatamine puhkepausideta. Arvutiga töötades ja ka muud lähitööd tehes pilgutab inimene silmi 3-4 korda vähem, kui oleks normaalne, selle tõttu silmad kuivavad.“
Abi saab silmatilkadest, kuid need on vaid osaliseks leevenduseks – tegeleda tuleb probleemi tekitajatega. „Midagi ei muutu, kui keskkond ei muutu,“ kinnitas Tedre. „Olude parandamisele aitab kaasa, kui avada aknaid, et tekiks õhuvahetus. On olemas teatud toataimed, mis suurendavad niiskuse sisaldust ruumis. Iga 45 minuti järel tuleb teha veerandtunnine puhkepaus, mille ajal soovitan vaadata kaugusesse või sulgeda silmad ja puhata. Samuti aitavad erinevad silmaharjutused. Nii nagu keha vajab trenni, vajavad treeningut ka silmalihased. Mineraalidega vee joomine suurendab organismis vedelikuhulka. Ning kindlasti tuleb ka liikuda – see ajab vere käima ka silmalihastes.“
Silmahaigused
Optometrist on küll spetsialist, kes tegeleb terve silmaga, aga kui nägemisuuringu käigus ilmneb, et prillide või kontaktläätsede reguleerimine enam tulemust ei anna, suunab ta kliendi edasi silmaarstile, kes tegeleb nn haige silmaga ja paneb patsiendile juba haigusest lähtuva diagnoosi. On juhtunud, et klient süüdistab oma prille või kontaktläätsi, arvates, et need on kahjustatud või ebakvaliteetsed, kuid tegelikult on tegemist silmahaigusega, näiteks kaega. „Seega parim viis haiguste avastamiseks on iga-aastane visiit optometristi juurde,“ soovitas Tedre. „
Eagle Visioni Rakvere optikasalong tegutseb Põhjakeskuses, on avatud E-P 10-20, tel. 326 0500, meilid rakvere@eagle-vision.ee, www.eaglevision.ee.
Aivar Ojaperv
