Tantsuetenduses DI loovad inimesed jumalikkust

di

Rakvere teatri väikeses saalis saab eeloleval pühapäeval näha Tallinna Tantsuteatri etendust DI, mille autor ja üks kahest tantsijast on endine rakverlane Raho Aadla.

 

Maris Marko

 

DI autor, lavastaja ja koreograaf on Raho Aadla, kes pärast üldhariduse omandamist Rakveres jätkas oma kooliteed Viljandis. Aadla lõpetas cum laude Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala ning praegu õpib ta EMTA Lavakunstikooli füüsilise teatri magistrantuuris. Tantsuetenduses DI Aadla laval koos oma Lõuna-Eestist pärit koolivenna Joonas Tageliga.

 

Raho, kuidas DI sündis?

DI kontseptsioon – mina ja Joonas koos laval tantsimas – oli minus juba kolm aastat sees pakitsenud. Pärast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala lõpetamist viisid teed meid Joonasega lahku, kuid kindel teadmine ja tahe tulevasest duetist ei kustunud.

Pärast lõpetamist juhtusime alati uue aasta esimest trenni koos Kultuuriakadeemiasse tegema ning iga kord jõudsime ka lavastuse teemadeni. Mul on väga hea meel, et andsime endale ja teistele aega küpseda, mistõttu oli praeguses hetkes DI tulek täiesti loomulik loometee kulg.

Läinud kevadel jagasin jalutuskäigul Heili Lindepuuga (Tallinna Tantsuteater) oma soovi kahe mehe duetti lavastada. Heili haaras ideest kohe kinni ja sel viisil kogu protsess liikuma hakkaski. Proovidega alustasime augustis Viljandis. Esimestel nädalatel lõime kogu koreograafilise materjali ning edasi tegelesime juba tehnilise täpsustamise ja liikumise sujuvuse saavutamisega.

 

Millest etendus räägib?

DI baas-idee tekkis minu ja Joonase vahelisest teineteist pidevalt motiveerivast ja paremaks tantsijaks tõusmist innustavast sõprussuhtest, mis Viljandi õpingute ajal sündis.

Etendus räägib paremaks saamisest, iseenda tänasest minast kõrgemale tõusmisest. See käsitleb inimese jõudmist oma jumaliku potentsiaali täieliku avaldumiseni. Või siis õigemini teekonda selle suunas. See tung ei lase meil seista ja annab tõuke liikumiseks.

 

Kuidas iseloomustate etenduse liikumislaadi?

Me anname raskust, me kanname keha. Aeglustame ja kiirendame. Peatume, et taas edasi liikuda. Meie kehadesse on seotud katkematu lainetus. Mõõdukas ja pidev edasi viiv suund hoiab meid tasakaalus ja annab impulsi millegi poole liikuda. Me keerutame püsti ja pikali. Liugleme sujuvalt läbi põranda, et siis taas kahel jalal samme seada. Me oleme sama, kuid siiski erinev.

 

Millised on praegu teie sidemed Rakverega?

Rakveres käin aeg-ajalt oma vanas näiteringis Rakvere Linnanoorte Näitetrupis liikumistunde andmas. Suhe on endiselt väga südamlik. Iga kord kui Teatri peatuses bussi pealt maha astun, kõlavad hinges möödunud aja mälestused. Rakvere on alati väga soe ja kodune. Siin jääb minu jaoks aeg justkui seisma. Saan rahulikult Teatri kohvikus istuda, Vallimäel ja tammikus ringi jalutada ja heade sõpradega koos aega veeta. Minu jaoks on Rakvere külastamine puhkus, tuusikreis nostalgiasse.

 

Tantsuetenduses DI saab näha noorte tantsijate imelist kehavalitsemist. Foto: Heigo Teder.

Share This: