Tapa lubab vallaelanikel kulutuse üle otsustada

Tapa vald katsetab sel aastal esmakordselt nn kaasavat eelarvet – 10 000 eurose vallaeelarvelise investeeringue üle saavad otsustada kohalikud elanikud, osaledes selleks vastaval hääletusel.

Aivar Ojaperv

Kaasavat eelarvet on Eestis kõige edukamalt ja suuremas ulatuses rakendanud Tartu linn, kus elanikud saavad otsustada 100 000 eurose investeeringu üle. Linnadest on kaasav eelarve kasutusele võetud veel näiteks Haapsalus ja Kuressaares.

Ka Rakvere linna eelarve menetlemise käigus on kahel viimasel aastal kaasavast eelarvest räägitud, kuid volikogu enamus on opositsiooni kuuluva Andres Jaadla ettepaneku tagasi lükanud.

Summa vastavalt võimetele

Tapa vallas on kaasav eelarve kasutusel esimest korda. Valla elanikud saavad otsustada 10 000 eurose kulutuse üle. „Vaatame, mis sellest tuleb,“ lausus vallavanem Alari Kirt. „Protsess on jõudnud viimasesse järku. Välja on valitud viis ideed, millest valla elanikud saavad teha valiku. Kõige rohkem hääli saanud ettepanek viiakse ellu.“

Tapa valla kaasavale eelarvele esitatud ideedest tehti eelvalik, hääletusele läheb neist, nagu mainitud, viis. Mõned ideed tuli tagasi lükata selle tõttu, et nende elluviimine maksaks kaugelt rohkem kui 10 000 eurot. „Näiteks pakuti vaksalihoone korrastamist, aga seda ettepanekut 10 000 euroga ei realiseeri,“ tõdes vallavanem.

Sõelale jäid järgmised ettepanekud: Jäneda lossi I korruse remont; välitrenazhöörid Tapa linna; Moe noortekeskuse jõusaal; mänguväljak Tapa Rohelise ja Aasa tänava ristmikule; Lehtse külaplatsi rajamine.

Hääletamine toimub 23. veebruarist 6. märtsini. Hääletada saavad Tapa valla elanikud, identifitseerides end isikut tõendava dokumendi abil Tapa Linnaraamatukogus või selle harudes Moel, Lehtses ja Jänedal, Tapa Gümnaasiumis ja Tapa Vene Gümnaasiumis või Tapa Vallavalitsuse kantseleis. Hääletusel saab osaleda vähemalt 16aastane isik, kes võib hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase idee poolt.

„10 000 eurot pole muidugi teab mis suur summa, aga midagi saame ikka ära teha,“ leidis Kirt. „Tartus otsustab rahvas 100 000 eurose kulutuse üle, aga Tartu eelarve on Tapa omast üle kümne korra suurem kah, nii et proportsioon on sama.“

Kas suur väiksele liiga ei tee?

Kas vallavanem ei karda, et kogukond omavahel riidu läheb? Arvestades, et Tapa linnas elab 6000 inimest, Jänedal 500, Lehtses, ja eriti Moel, veel vähem, siis on üsna kindel, et võidab üks kahest Tapal asuvast objektist.

„Kaasava eelarve ideega välja tulles oli meil kaugem tagamõte ka,“ ütles Kirt. „Loodame ettepanekutest saada mõtteid ja ideid, millega vald peaks tegelema. Täitsa võimalik, et Jäneda või Moe objekt ei võida, kuid kui näeme, et kohaliku rahva toetus on sellele olemas, siis saame objekti rahastamise lülitada juba järgmise aasta n-ö päriseelarvesse.“

Samuti võib paarist väiksest ideest saada ühe suure ja tugeva ettepanku. Näiteks trenazhööride paigaldamise kohta esitati esialgu kolm erinevat ettepanekut – pakutud kohtadeks olid Tapa Muusikakooli tagune park, Tapa linnastaadion ja kergliiklustee äärne piirkond. Ideed liideti ja juhul, kui see ettepanek võidab rahvahääletuse, otsustab vallavalitsus, kuhu on võimalik ja kõige otstarbekam trenazhööre paigaldada.

Vallavanem lootis, et kaasava eelarve idee õnnestub probleemideta ellu viia ja et see valla elanikele meeldib. „Praegu olen küll positiivselt meelestatud, püüame kindlasti korraldada seda ka järgmistel aastatel.“

Ühe ettepanekuna saab hääletada Jäneda lossi I korruse remondi poolt. Foto: Aivar Ojaperv/arhiiv