Tarvanpää seab samme mustrisse ja sätib piduriideid
Eelmisel nädalal esitles rahvatantsuansambel Tarvanpää põhjalikku ja muhedat veebinäitust oma 75aastasest ajaloost ning Reti Koka pildistatud meeleolukat kalendrit. See pole veel kõik – hinge kinni pidades oodatakse mitu korda edasi lükkunud juubelikontserti „Mustrisse kirjatud“, mis peaks Rakvere teatris lõpuks lavale jõudma 7. novembril.
Katrin Uuspõld
„Olin pärast veebinäituse pidulikku avamist kodus veel öösel kella kaheni üleval ja uurisin pilte – nii huvitav oli!“ tunnistas MTÜ Tarvanpää Seltsi tegevjuht ja juhatuse liige Maarja Rooplik-Barnes. „Mina polnud varem näinud 50ndate aastate fotosid, huvitav oli neid koos kirjeldustega uurida. Muidugi vaatasin tähelepanelikult pilte 80ndatest, mil minu isa tantsis, otsisin pilte tuttavatest nägudest, kes nüüd tantsivad ning enda lapsepõlvepilte Tarvanpääst. Ja kõigile perioodidele on Rein Sikk väga muheda jutu juurde kirjutanud.“
MTÜ Tarvanpää Seltsi juhatuse esinaine Piret Toomingas rääkis, et kui varasemate juubelite aeg oli pidudel väljas mapp piltidega, siis ei olnud eriti mahti neisse peo ajal süveneda. „Nüüd saab rahulikult omas tempos ja iga kell uurida,“ tunnistab ta.
Põhjaliku veebinäituse taga on Tarvanpää „totsentide ja prohvessorite klubi“ (nad ise paluvad just sellist kirjaviisi kasutada). „Ajalooprohvessorid“ Merike ja Rein Sikk ning Lea Lehtmets määrasid „ajaloototsentideks“ Triinu Siku ja Juta Tõevere ning koostöös Ants Oleviga, kes tegi tehnilise töö, materjal veebinäituseks vormistatigi. Nüüd leiab iga huviline selle Tarvanpää seltsi kodulehelt.
„Kui vanasti olid näitused stendil, siis nüüd on internetis ja ega see ei kao sealt kuhugi, aina täieneb,“ rääkis Maarja ja lisas, et hetkel on üleval seal 3200 pildifaili pluss videod. „Milleks hoida ajalugu rahvamajas kastides ja riiulitel, kui saab seda näidata. Tegime ka mitu üleskutset, inimesed tõid oma kodudest pilte.“
Maarja räägib, et 90ndate lapsena ei hoomanud ta, mida tähendas see aeg Tarvanpää-täiskasvanutele: tohutut hulka välisreise, õhinat ja riigina vabakssaamist. „Rahvakultuur sai siis hoogu juurde. Tantsijate mälestuskillud on väga toredad, tuleb kohe meelde Merike Siku kirjeldus kuidas norrakate küllatuleku eel tehti remonti, et näidata oma riiki paremast küljest,“ toob Maarja välja. „Algusaegadest peale kumab Tarvanääs läbi isetegemise tahe ja rõõm, kuidas sai ka nõuka ajal oma asja ajada, see on ka praegu inspireeriv. Eriti kui kaks viimast aastat on olnud üsna keerulised, aga näed, et inimesed ei lähe ära – aegu on igasuguseid, aga igast langusest saab kord taas tõus.“
Rahvatantsu võlu
Tantsijad ütlevad, et rahvatants on väga hea trenn ja sotsiaalne väljund: seltskond, tunne ja saadav emotsioon on suurepärane. „Kui tead, et sul on partner trennis, siis sa ei saa puududa, on sõbrad, keda kohtad ja kellega pärast jutustad. Ja rahvatantsutrenn on omamoodi ekstreemsport – koormus erinevatele kehaosadele on väga suur,“ tunnistab Maarja. Piret lisab, et oluline on ka rühmatunnetus ja meeskonnatöö. „Ja see õpetab lapsi teistega arvestama,“ märkis Piret.
Rahvatantsu juurde sattus Piret Rakvere 1. keskkoolis kuuendas klassis õpetaja Maie Karuse käe alla ja tantsis keskkoolini välja. „Tarvanpää tundus siis kättesaamatu, sest seal tantsisid need eriti tublid ja andekad! Aga 2003 kutsus Karus mu Tarvanpäässe, sest põhirühma oli vaja neidu juurde,“ rääkis Piret. Sealtpeale on ta Tarvanpääs tantsinud. Ja Piret tunnistas, et põhirühm pani ta ka oma praeguse abikaasaga paari: „Nemad teadsid täpselt, et meie kokku sobime ja korraldasid meile isegi kohtingu! Ja tuleb välja, et viimased 17 aastat olemegi sobinud!“
Piret ja Priit Toomingal on kaks tütart, kes mõlemad on sünnist saati trennis kaasas käinud ja mõlemad tantsivad ka Tarvanpää rühmades.
Maarja Rooplik-Barnes tuli kuueaastaselt mudilasrühma, tantsis algklassides, mingil hetkel võtsid muud huvid aja ära, kuid keskkoolis tuli tagasi ning tantsis ka vilistlasrühmas. Mõneks ajaks viis elu võõrsile, aga tagasi tulles jätkas Tarvanpääs tantsimist ning korraldab ka seltsi tegevust.
Juubelipeo ootuses
Aegu on igasuguseid, aga mingis vormis see rahvatants alati jääb, on tarvanpäälased kindlad. „Vahepeal rohkem, vahepeal vähem nähtav, aga elujõuline on rahvatants igal juhul. Lähitulevikku vaadates on suvel tulemas meeste tantsupidu, sealt edasi noorte tantsupidu – need tsüklid lähevad edasi,“ on Maarja kindel.
Elu on näidanud, et igas olukorras saab teha proovi. Nii on Tarvanpääs tantsitud 14 miinuskraadiga Rakvere teatri parklas – poisid lükkasid soojenduseks enne trenni lund, kõlar ei tahtnud enam hästi töötada, aga tantsiti rõõmsalt. On olnud veebitrennid ja maskides trennid. „Keerulised olud näitavad, et kui asi läheb edasi, siis järelikult on see elujõuline, tuleb lihtsalt kohaneda,“ võttis Maarja kokku.
Ta ütles, et kui ei ole tükk aega esinemisi olnud, aga lõpuks saad lavale, siis mõistad, miks seda kõike teed. „Kogesime seda suvistel esinemistel: sära tuli silma, seljad läksid veel sirgemaks,“ kirjeldas ta.
Nüüd ollakse suures juubelipeo ootuses: Tarvanpää 75 on välja hõigatud 7. novembri pärastlõunale Rakvere teatris. Lavastajad Triinu Sikk ja Egert Eenmaa on etenduse pealkirjastanud „Mustrisse kirjatud“.
„Mustrisse on kirjatud meie kõigi kogemused. Igal tantsul on oma lugu ja iseloom. Sellest saabki kokku Tarvanpää – kõik on endiste ja praeguste kunstliste juhtide looming. Tantsijana on põnevad rühmadeülesed kooslused ehk kui muidu on kümme rühma, kes tantsivad oma tantse, siis nüüd nopitud erinevatest rühmadest tantsijaid kokku mitmesse tantsu ja on ka erinevaid põlvkondi ühendavaid tantse,“ avas tantsuetendust Maarja.
