Tiia Paist: Emaks olemine on lihtsam kui arvatakse

Tiia Paist on läänevirulaste seas armastatud meelelahutaja, viie tütre (Pille-Riin 23, Mari-Ann 21, Hanna-Liina 17, Emili 13, Elis 12) ema ja ülinooruslik vanaema. „Minu tütrel on tütar. Mis soost siis veel üks laps olla võiks?“ naeris Tiia ja lisas: „Saaga jätkub! Meil oli isegi koer, kellel kõik kutsikad olid emased. Vastassugupool pole meie ellu mahtunud.“

 

Katrin Kivi

 

Tiia Paisti temperamenti ja nakatavat optimismi tajudes tekib kohe küsimus päritolu kohta. „Olen Järvamaa juurtega Harjumaal elav virukas“ selgitas ta. „Kaugemate juurte kohta info puudub: selle teadmise võttis isa hauda kaasa. Aga kes meist eestlastest siis nii väga puhast verd ikka on! Küllap on minus natuke mustlase verd, mis on andnud mulle ja mu lastele laulu- ja tantsuhimu ning suhtlemisoskuse.“

„Olen Eesti patrioot. Olen avastanud siin paigad, millest võõrsil olles kindlasti puudust tunnen. Siin on minu kodu. Mul jagub häid sõpru, tuttavaid või koostööpartnereid Võrust Sõrve sääreni. Nende uks on mulle alati avatud. Soovin siis puhata või väikest tööotsa korraldada,“ rääkis ta.

Ometi mõistab naine neid, kes olude sunnil on pidanud välismaale elama asuma. Oma lapsi innustab ta samuti: „Käige, aga tulge siia tagasi. Võõraste maade uurimine ja avastamine on väga rikastav. Samuti on oluline omada suhteid ja kontakte teistest riikidest.“

Tiia Paisti vanim tütar oli aasta vahetusõpilasena Hollandis. „Ma ei näinud teda terve aasta, kui tagasi tuli, oli ta saanud täiskasvanuks. Sellest ajast tänaseni on talle jäänud väga toredad sõbrad ja vahetuspere, kellega aeg-ajalt suhtleb. “

 

Tiia ja tütred

Tiia Paist on kasvatanud oma viit tütart enamiku ajast üksi, aga ta ei arva, et see oli tema jaoks raske. „Mu tütred on ise kasvanud. Ma pole ema, kes käiks lastel järel, ma pole nende eest planeerinud, mõelnud ja otsustanud. Neid pole pidanud millekski sundima. On asju, milles olen näidanud oma eeskuju või kaasanud oma tegevustesse.“

„Lasen lastel palju asju ise otsustada,“ jätkas ta. „Ainus, mida ma alati soovitan: võta aega, mõtle korralikult läbi.“

Teise põhimõttena on Tiia Paist püüdnud oma lastele anda kindlusetunde, et neil on alati koht, kuhu tulla. „Nad peavad teadma, et ükskõik kus nad on või juhtugu mis tahes – ma toetan neid ja neil on koht, kuhu tagasi pöörduda. Alati ei taheta mulle kõike rääkida, aga siis on neil õed, kes aitavad või toetavad. Me oleme hea tiim: appi hakatakse sellele, kellel on parasjagu raske. Võtan oma lapsi kui partnereid, noori naisi. Mina pean oma kogemustega olema paindlik ja oskama neist aru saada. Seda nende ellu sekkumata, kõrvalt jälgides.“

Kõik Tiia Paisti tütred on musikaalsed. „Ma küll arvasin, et minu kolmandast tütrest Hanna-Liinast läheb muusika mööda: ta valis kaks aastat tagasi oma erialaks siseviimistluse Rakvere Ametikoolis. Tänaseks on aga selge, et ta on mõlemal alal hea ja loominguline. Eriala valik annab lähiajal võimaluse praktiseerida Prantsusmaal. Selle aasta 8. märtsil võttis ta akordioni kätte ja mängis. Ilma, et see varasemas lapseeas kuidagi huvi oleks pakkunud. Tänaseks oleme koos, kahe akordioniga, lavalgi olnud. Arvan, et see tuleb emapiimaga kaasa.“

Teiste arvamus Tiiale korda ei lähe. Need, keda märgatakse, nendest ka räägitakse. „Toimetan enese äranägemise ja sisetunde järgi. Muidugi olen kuulnud arvustusi stiilis „võiks kodus oma lapsi kasvatada, mitte öösiti mööda kõrtse ja pidusid käia“. Kes meelelahutuse valdkonnas ei tööta, võib-olla ei mõistagi, et tegelikult on see töö nagu iga teine. Lihtsalt tööd saad teha siis, kui enamik inimesi puhkab ja samas puhata siis, kui teised teevad tõsist igapäevatööd. Tegelikult on aega perega olemiseks isegi rohkem, kui näiteks emal, kes töötab pikad päevad või ööd kuskil kaubandusvõrgus.“

 

Saagu valgus projekt

Läbi aegade on Tiia Paistile olnud hingelähedane heategevus. 2006. aastal sai ta innustust „Eestimaa Uhkuse“ auhinnagalal, kus teda tunnustati Inju lastekodu suvelaagrite korraldamise eest. Tänaseks on nimetatud lastekodu kolinud kokku üheks Vinni Perekoduks ja naisel on uued eesmärgid: toetada vaesuspiiril elavaid peresid.

Ta avas „Saagu valgus!“ kaubamärgi all heategevuskeskuse Järvamaal Järva-Jaanis. Lisaks sellele käib töö uue keskuse avamise kallal Harjumaal Rae vallas.

Organisatsioon annab ka lastele võimaluse osaleda tasuta huvitegevuses. „Sellest on kujunemas minu igapäevatöö, sest ideid, mida realiseerida on veel küllaga,“ märkis Tiia Paist. „Alati lähtun lastest ja nende heaolust peredes. Vanemaid ju tihtilugu ei muuda, aga on ka erandeid. Mulle läheb korda teadmine, et saan mõnele lapsele kätte näidata teeotsa, mida täiskasvanu sekkumiseta poleks ta kunagi leidnud. Ja see on palju väärt!“

Armastus on Tiia elus väga tähtsal kohal. „Iga naine vajab armastust, see on see, mis paneb silmad särama ja annab jõudu,“ oli ta täiesti kindel. Nagu ka selles, et armastust tuleb teadlikult hoida elavana. „Üks minu väga lähedane inimene on öelnud: armastus on nagu lõke. Kui tahad, et see ei kustuks, pead puid juurde panema. Suhtega peab tegelema, päris ise-enesest ei juhtu midagi. Suhtes on ikka kaks poolt ja mõlemad peavad soovima koos edasi minna.“

Tiia Paist on abielu pooldaja. „Ma arvan, et iga naine unistab abiellumisest. Ja kui mees ei taha suhet seaduslikult vormistada, siis mõtlen, et mis mul siis viga on, et naiseks ei sobi. Samas ei ole ma päris nõus sellega, et elada tuleb hambad ristis, heas ja halvas kuni surm lahutab. Kui suhe enam ei toimi, siis tuleb lahutada ja edasi liikuda.

Tiia ise on olnud kaks korda abielus. „Mõlemad oma abielud lahutasin sõbralikult. Läksime koos, vormistasime paberid ja soovisime üksteisele head.“

 

Olge oma soovidega ettevaatlikud

„Olge oma soovidega ettevaatlikud, sest need võivad täide minna. Ja täituda mitte 100, vaid 200 protsenti. Minul on küll nii olnud, et vaevalt jõuan midagi mõelda, kui see juba juhtubki. Mõttel on tugev jõud. Näiteks mõtlesin, et võiks veel ühe lapse ilmale tuua. Ühel hetkel lihtsalt tekkis oht, et kõik lapsed on korraga suured ja minule jääb vaid „ koju ootamise rõõm“. Otsisin riigitöö, planeerisin emapalka. Kui olin poes parasjagu titekäru hinnauuringut tegemas, helistas mulle tütar ja teatas, et ma saan vanaemaks. Otsus oli tehtud: minust saab hea vanaema, mitte uuesti noor ema. Tänaseks on armas, punaste juustega Annabel juba kahene. Ja meil on koos väga tore.“

Vaimseid praktikaid Tiia Paist ei viljele, kuid enda tasakaalus hoidmiseks käib ta palju looduses. „Loodus on mulle tõesti tähtis, armastan taimi ja nõiajooke. Ilmselt olen ma selline naine, kes keskajal oleks tuleriidal ära põletatud.“

Emadepäevad mööduvad Tiia ja ta tütarde jaoks tavaliselt töö tähe all. Ta suutis meenutada mõnda üksikut korda, kus sellel ajal pole neil olnud kontserte. Emadepäeva aegu on Tiia Paistil ka sünnipäev ning ta tunnistab, et tihti jääb emadepäev tema oma peres tagaplaanile. Küll aga ei unusta ta sellel päeval oma ema ja ta ütleb, et emadepäev on tema jaoks pigem austusavaldus oma emale.