Veelkord Pikast tänavast

Uuenenud Rakvere Pikal tänaval on nüüdseks juba mõnda aega uut moodi olnud ka liikluskorraldus, mida inimesed paraku veel päriselt omaks võtnud ei ole ning kõlab küsimusi – miks ühesuunaline ning miks nii vähe parkimiskohti?

Liisi Kanna

Paljud, just harvemini maakonna keskusesse satuvad inimesed pole muudatustega kohanenud ning jätkuvalt eksitakse eeskirjade vastu. Tuletame siinkohal meelde, et tänava renoveeritud osa on ühesuunaline, sissesõiduga Tallinna tänava poolt ning parkimiskohad on selgelt määratud.

„Eks iga ümberkorraldus tekitab alguses segadust, see on päris tavaline,“ sõnas Rakvere abilinnapea Rainer Miltop eksimuste kohta.

Lisaks kuuleb aga nurinat selles osas, miks niisugused muudatused üldse tarvilikud olid. Rainer Miltop selgitas, et linnaruumi ümberkujundamise juured on aastate taguses ajas.

„Mäletan, et kümmekond aastat tagasi tõusis teema, et Rakvere inimene tahaks ikkagi minna teatrisse-kontserdile nii, et paneb kõpskinga jalga ja saab ilma porita liikuda. Hakkasime kujundama kergliiklus- ja kõnniteede arengu mõtteid,“ meenutas Miltop, lisades, et jõuti selleni, et igast Rakvere linna servast peaks saama kesklinna nii lihtsalt jalutades, lapsevankriga kui jalgrattaga.

Korraldati ümarlaudu ja koguti mõtteid, kohtuti nii noorte emade, sportlaste kui pensionäride ja liikumispuudega inimestega. „Ja hakati liikuma selles suunas, et kõnnitee ja jalakäija on prioriteet,“ sõnas Miltop.

„Pika tänava juurde tagasi tulles, siis see põhimõte on rakendatud ka seal. Kuna see on vanalinna tänav, siis oli projekti üks lähteülesanne, et jalakäija on prioriteet. Autoga peab saama ligi, sest seal on elanikud ja ettevõtted, aga see ei saa olla transiittänav, milleks Pikk tänav mingil ajal muutus,“ selgitas abilinnapea, lisades, et tegelikult on Pikk tänav kunagi ka osaliselt ühesuunaline olnud, aga seda ei mäletata enam.

Küll aga märkis Miltop, et praegu on renoveeritud osal rohkem tänavamööblit, kui sellele alale ette nähtud. „Tegemist oli EAS-i projektiga, mille esimesse etappi sai kirjutatud ka mööbel. Tegelikult on projekti ala palju pikem ning kui läheme järgmise etapiga edasi, siis liigub samuti edasi osa mööblist,“ täpsustas ta.

Parkimiskohtade osas on Miltopi sõnul olnud pikka aega selge lähenemine. „Rakvere linnas peaks olema nii, et igaüks pargib oma kinnistule. Arvan, et aasta oli 2006 või 2007, kui panime paika põhimõtte, et kesklinnas ei tohi olla üliväikeseid kinnistuid. Kinnistul peab olema parkimisvõimalus, selleks peab olema kinnistu suurus vastav. Lõputult ei ole võimalik tänavale parkida,“ arutles abilinnapea, lisades, et sellest on lähtutud ka projektide koostamisel, kogu aeg rakendatud sama printsiipi.

Rääkides aga konkreetselt Pikast tänavast, peaks Miltopi sõnul vanalinn olema nautimise koht. „Kuna tahame, et inimestel oleks seal hea olla ning ka turiste näha, siis on eesmärk olnud, et seal oleks võimalikult vähe liiklust. Aga hädapärane on tagatud ja parkimiskohti tehti parasjagu nii, et kliendid ja külalised saaksid panna ära oma auto ja tulla seal asuvasse ettevõttesse või ka kellelegi külla,“ selgitas ta.

Miltopi sõnul on pretensioone esinenud ka selles osas, miks võib parkida vaid kaks tundi. „Aga me ei tohi panna ise linna n-ö kinni, kui tahame, et keegi tooks meie ettevõtetesse raha – külastaks kohvikut, ostleks kaupluses,“ toonitas ta.

Pikal tänaval on seatud prioriteediks jalakäijad. Foto: Marimai Kesküla