Juubelilõhnaline tantsijanna Elonna Spriit
Särav Elonna on laval ikka suures plaanis olnud. Nagu ka päris elus, kus ta tänaseni märkamata ei jää. Prouat tervitavad inimesed tänaval, poes või bussi oodates: “Teie olete ju Elonna Spriit – tunnen ära!” Ja Elonna Spriit ihkab glamuuri – mis siin häbeneda, see on tantsijannal lihtsalt veres.
Tekst: Marvi Taggo
Unistas balletist
“Ajakirjanikud paljastasid kunagi minu sünniaasta. Ah-ah-aaa! Aga tegelikult olen ma palju noorem,” flirdib daam ja täpsustab: “Ma sündisin siia ilma mitte päris nii nagu teised, vaid pärast seitset kuud. Kui vend mulle midagi pahasti öelda tahtis, siis ütles ikka, et oled enneaegne, noh, nagu alaarenenud või..,” naerab Elonna pruunide silmade välkudes.
Tegelikult pole Elonna mitte niivõrd enneaegne, kuivõrd eriline. Kujutage ette: Elonna on unistanud, et tal oleks poole väiksemad silmad, poole väiksem suu ja baleriini valged suled nagu Helmi Puuril. Kuid teda, vastupidi, ehtisid mustad suled ja suured pruunid silmad, kuhu nii mõnigi mees ära uppus. Kui Elonna Spriit käis Nõukogude Liidu ajal Soomes jalaoperatsioonil, küsiti, mis uneprogrammi peale panna.” “Luikede järve”,” ütles vankumatu tantsijanna. Ja nii tehtigi.
Ühel oma eelmisel juubelipeol kuulutas Elonna Spriit, et ta on ka ooperis laulnud. “Räägi, mida Neeme Järvi sulle selle laulmise kohta ütles?” küsinud seepeale Vello Orumets. Elonna ei jäänud vastust võlgu: “Ütles, et oskan laulda madala ja mahlase häälega, ainult et valesti. Eri Klas lisas, et oleks põrandas auk, oleks, kuhu pea pista. Aga mõelge vaid, ma laulsin Tambergi ooperis “Raudne kodu” ja olin Ülle Ulla dublant,” räägib daam, muie suunurgas.
“Ükskord tuligi enda arvates laul hästi välja. Neemegi naeratas puldis. Pärast tuli koridoris vastu ja ma arvasin, et teeb komplimendi. Aga ta ütles: “Elonna, ma ju palusin teid pool tooni kõrgemalt laulda, kas te tõesti ei saanud aru?” Minu jaoks ei tähendanud need pool ja veerand tooni ju midagi,” lisab ta
Elonna lugusid
Kauaaegne tantsupartner Ants Vähejaus on oma kergejalgset partnerit iseloomustanud kui natukene kergemeelset. Kord, kui nad hakkasid Irkutski turneelt tagasi koju lendama, nägi Vähejaus, et Elonna tuleb lennujaama, “esikusein” (seinakattematerjal – toim.) üle õla. Vähejaus oli ise ostnud kalli maali ja imestas, miks partner seina nii kaugelt veab, kui neid ka Eestis poes müüakse. Elonna plaksutas oma suuri silmi ja küsis seepeale, kas tõesti on selliseid seinu ka Eestis saada?
Elonnaga on igal pool seiklusi ja nalja saanud. Üks markantsemaid lugusid juhtus bussijaamas. Elonna Spriit küsis bussijaama piletikassast: “Palun mulle üks pilet Kaera-Jaani.” “Kuhu-kuhu?” küsiti kassast. “Te soovite Suure-Jaani, jah?” “Loomulikult,” ütles daam nii tähtsalt, et silm ka ei pilkunud, “mis mina siis ütlesin…”
Ajakirjanikud on tantsijannalt ikka küsinud, mida ta tunneb oma partneri vastu, kes teda õhtust õhtusse oma käte vahel hoiab. “Tunnen sama, mida ajakirjanikud tunnevad laua, tooli, paberi vastu,” vastas Elonna Spriit elegantse naeratusega huulil. “Partneritena oleme Antsuga alati teineteist täiendanud. Minu emotsionaalsus, tema jõud ja täpsus.”
Ants Vähejaus ja Elonna Spriit olid menuansambli Laine tantsupaar. Tol ajal oli Laine solistiks Heidy Tamme: “Me reisisime palju ringi, elasime tihti Elonnaga ühes hotellitoas. Minu meelest on ta ikka see suurte silmadega Elonna Spriit, silmapaistev daam, kes jääb igavesti lapseks. Aga tal on alati olnud seda teravat meelt, mida reguleerib huumor. Elonna oli okteti Laine üheksas laine, kes kogu aeg lainetas ja lainetab edasi, kui võimalik. Ja see tal õnnestub.”
Varieteeboss Kalju Saareke: “Ja kui mina istun mõnel üritusel mugavalt toolis nagu varieteetaat kunagi, juhtub ikka nii, et mingil ajal tõuseb Elonna püsti, plaksutab kutsuvalt oma silmi: tahaks väga tantsida. See on talle väga iseloomulik. Ükskord ütles Merle Lilje, et kaua te seal tantsite, kukute veel maha, aga ei kukkunud. Kui kooliajal öeldi, et Elonna pole niivõrd klassikatantsija, vaid rohkem nagu karaktertantsija, arvas üks asjatundaja, et Elonna on kõigeks võimeline.”
