Kuidas möödusid jaanipeod?
Häirekeskusele jaanipühadel tehtud kõnede hulk oli üsna tavapärane. Küll aga tõid pikk nädalavahetus ja jaanipeod keskmisest enam väljakutseid politseile – lahendati nii vägivalla kui ka alkoholiga seotud probleeme.
Liisi Kanna
Häirekeskus oli valmis kõrgemaks kõnekoormuseks hädaabinumbrile 112, kuid kõnejärjekordasid ei tekkinud ja kõik pöördujad said kiirelt abi.
Häirekeskuse arendusosakonna teenuste juht Karmen Oks sõnas, et tänavused jaanipühad üheskoos eelneva nädalavahetusega möödusid häirekeskuse jaoks rahulikult: „Kui hädaabinumbri kõnekoormus on sel aastal olnud keskmiselt ööpäevas 2700 kõnet, siis jäi see ka jaanide ajal samale tasemele. Kõne ootejärjekordasid ei tekkinud ning hädaabikõnedele vastati keskmisel 4,5 sekundi jooksul.“
„Enim kõnesid ehk ligi 3000 saime 23. juunil, kuid otseselt sündmustega seotud oli sel päeval jällegi kõige vähem ehk tehtud kõnedest 63 protsendi puhul oli vaja kiirabi, politsei või pääste sekkumist,“ lisas ta.
Ajavahemikul 22.–24. juuni helistati enim hädaabinumbrile seoses erinevate rindkerevalu ja südamehaiguste ning kõhu- ja seljavaludega. Politsei väljakutsetest moodustasid suurema osa joobes inimestega seotud probleemid, (lähisuhte)vägivalla juhtumid ning öörahu rikkumised. Päästjatele laekus neil päevil enim väljakutseid tulekahjude kohta väljaspool hooneid.
Riigiinfo telefoni töiseim päev oli 23. juuni, mil enim küsiti infot inimeste kohta, kelle politsei oli kainenemisele või arestimajja toimetanud. Lisaks uuriti, kas teenindused töötavad, anti teada kaotatud ja leitud rahakottidest ning teavitati petukõnedest.
Kuigi häirekeskuse töömaht oli üsna tavapärane, siis just politseile laekunud väljakutsete arv oli keskmisest suurem.
PPA operatiivjuht Virko Luide vahendas, et politsei oli pikal nädalavahetusel väljas suurendatud jõududega, sest pühade ajal tõuseb väljakutsete arv ja inimesed vajavad enam politsei abi. „Ka tänavu möödusid jaanipühad politseile töiselt. Reageerisime väljakutsetele, kus kakeldi kodus või jaanitulel, tuttavad omavahel või täitsa võõrad seltskonnad. Kallale mindi turvatöötajatele ja lähedastele. Nii nagu ka tavaliselt oli väljakutsete ühiseks nimetajaks alkohol,“ võttis Luide kokku.
Ajavahemikul 19.–23. juuni sai politsei ööpäevas keskmiselt 400 väljakutset, tavaliselt on väljakutseid ööpäevas veidi üle 300. Ligi 50 väljakutset oli kõrgeima prioriteediga ehk ohus oli inimeste elu või tervis.
Pühade ajal kontrollis politsei ligi 30 000 autojuhi kainust, kellest ligi 100 oli tarvitanud alkoholi ehk keskmiselt tabati 20 joobes juhti ööpäevas. Seda on rohkem kui tavalisel päeval. Kiiruseületamistele sekkusid politseinikud pea 300 korral. Liiklusõnnetustes sai viie päevaga viga 13 inimest.
Politseinikud reageerisid pea 170 lähisuhtevägivalla juhtumile, mida on tavapärasest rohkem. Kainestusmajja toimetasid politseinikud ligi 145 inimest, kes olid ohtlikud iseendale või teistele.
Suvehooajale omaselt oli ka väljakutseid merelt, kus inimesed abi vajasid. Kokku reageerisid PPA üksused ja vabatahtlikud merepäästjad 13 juhtumile, kus abi vajas kokku 35 inimest. „Enamik juhtumeid oli seotud veesõidukite mootori- või tehnilise rikkega, kus inimesed ohus ei olnud, kuid vajasid siiski abi tagasi sadamasse saamisel. Laupäeval nõudis üks õnnetus siiski ka inimelu, kui Suures väinas nelja inimesega paat ümber läks. Üks inimene ujus kaldale ja kutsus abi, misjärel reageerisime suurte jõududega ja päästsime veest kaks inimest, ühe inimese leidsime kahjuks uppununa,“ rääkis Luide.
Ülaltoodud andmetes ei kajastu veel politseinike töökoormus 24. juuni jooksul, mil nende tähelepanu oli suuresti liiklusel, sest just siis suunduvad inimesed peokohtadest tagasi koju ja autosid on teedel palju. Hommikul alustati joobekontrollidega ja päeva vältel oldi väljas liiklust rahustamas.
