Kristi Saare õpetab naisi investeerima

kristi saare

Rakverest pärit Kristi Saare panustab naiste finantsharidusse blogipidamisega, saadetega Investeerimisraadios ja Naisinvestorite Klubi eestvedamisega. Avalikkusele on toimeka naise tegemised silma jäänud, näiteks pälvis ta tänavuse RahaFoorumi stipendiumi.

Katrin Kivi

Kristi Saare, kes te olete?

Igapäevaselt olen inglise keele ja majanduse õpetaja ning õppealajuhataja.

Millest sai alguse teie investeerimishuvi?

Esmane huvi investeerimise vastu tekkis ülikoolis. Lugesin mitmeid investeerimisteemalisi raamatuid ja idee sellest, et paned raha enda eest tööle, tundus päris põnev. Saaks teha asju, mis endale meeldivad, samal ajal raha pärast muretsemata.

Idee juurde tagasi jõudsin tõsisemalt siis, kui hakkasin õpetajana tööle ning esimene palganumber polnud minu jaoks just kõige muljetavaldavam.

Sukeldusite finantside ja investeeringute maailma kolm aastat tagasi. Mida see aeg on teile õpetanud?

Nii nagu enamik investorid, soovin ka mina, et oleksin alustanud varem. Kolm aastat on päris piisav aeg, et õppida mitmeid investeerimiseks vajalikke oskusi. Näiteks on oluline rahuliku meele hoidmine kui turg üles-alla käib. Iga investeerimisotsus tuleb rahulikult läbi analüüsida. Investeerimisvõimalusi on palju ja tuleb alati valida, millised riskid on sulle isiklikult kõige vastuvõetavamad.

Millesse täna investeerite? Milline valdkond teile kõige rohkem huvi pakub ja miks?

Praegu jagan oma investeeringuid kolme klassikalise varaklassi vahel: laenud, aktsiad ja kinnisvara. Kuna alustasin ühisrahastusest ehk inimeselt inimesele laenudega, siis on see siiani minu üks lemmikumaid varaklasse. Alustada on võimalik väikeste summadega ning oma portfell sadade laenutükkide peale ära hajutada. Alustades võib ka suuremat riski võtta, sest summad on väiksed – see on põhjus, miks ühisrahastus on mulle jätkuvalt põnev.

Kui palju tunde te päevas sellele teemale kulutate?

Ma pole siinkohal võib-olla väga hea näide, sest paljud minu igapäevased tegevused on tihedalt seotud investeerimisega. Omaenda portfelli haldamisele kulutan igakuiselt ilmselt 2-3 tundi, ehk ajakulu on tegelikult väga väike. On päevi, millal ma ei vaata üldse oma portfellis toimuvat. Kõikide teiste asjade jaoks – üritused, kirjutamine, lugemine – kulub ilmselt üks tund päevas, seetõttu pean ma investeerimist hobiks.

Kust võiks alustada algaja investeerimishuviline?

Alustades on kaks asja olulised: oma rahaasjad korda teha ja hakata nobedalt tarkust juurde koguma. Esiteks tuleks teha eelarve. Selle käigus saab kõik oma finantsid üle vaadata ja nii selgub tegelik rahaline seis. Siis soovitan valida lugemiseks paar raamatut või finantsblogi, et hakata vaikselt investeerimismaailmaga tutvuma.

Aasta tagasi asutasite Naisinvestorite Klubi. Kellele ja miks? Kuidas teie meelest naised rahamaastikul toime tulevad?

Naistel ei lähe rahamaastikul sugugi halvasti. Probleemiks on pigem see, et naisi investeerimismaailmas lihtsalt ei ole. Kui naised on raha säästmises täitsa osavad, siis aktsiaturgudele või muude investeeringuteni jõuab kahjuks ainult väike osa naisi ja seega on naiste koguosakaal finantsmaailmas suhteliselt nukra 15 protsendi juures. See ongi klubi eesmärk: julgustada täiesti tavalisi naisi oma rahaasju üle vaatama ja tuleviku nimel midagi ette võtma.

Naisinvestorite Klubis on ligikaudu 2500 naist. Aga neid, kes jagavad kogemusi ja osalevad aktiivselt klubi sündmustel, on 500 ringis.

Muuseas, õige pea toimub ka Rakveres koolitus “Kuidas alustada investeerimisega?” Huvilistel naistel on võimalus leida täpsem info meie FB grupist.

Peate finantsblogi moneyisyourfriend.eu inglise keeles. Miks? Milliseid kanaleid soovitate kasutada finantstarkuse hankimiseks?

Kui ma oma investeerimisblogi kirjutama hakkasin, oli mitu eestikeelset blogi juba olemas. Kuna ma õpetan inglise keelt igapäevaselt, siis mõtlesin panna end proovile ja hakkasin majandusest kirjutama inglise keeles. Pealegi ei investeeri Eestisse ainult eestlased. Minu blogi lugejaskonnast on ligikaudu 60 protsenti eestlased ja 40 protsenti välismaalased. Lugejaid on palju Baltikumist ja Skandinaavia riikidest. Sellest võib järeldada, et Eestil hoiavad silma peal lähiriigid, aga esindatud on ka näiteks sakslased ja ameeriklased.

Selleks, et mitmekülgset investeerimisinfot eesti keeles kätte saada, kutsusime koos väikeinvestoriga Tauri Alasega ellu Investeerimisraadio (investeerimisraadio.eu). Saadetes kajastame iganädalaselt väikeinvestorile huvi pakkuvaid teemasid. Arvan, et algajale on just meie internetiraadio hea koht, kust saab kiire ülevaate, mis täpselt toimub.

 

Mis on teie meelest praegu Eesti ühiskonnas valupunkt number üks? Kuidas seda lahendada?

Kuna ma hetkel töötan hariduses ja tegelen võrdõiguslikkuse küsimustega, siis näen väga mitmeid valupunkte. Lahendusi lennult välja ei pakuks, aga arvan, et tuleks siiski tõsiselt vaadata, mida ja kuidas õpilased koolis õpivad ning keskenduda ka sellele, et Eestist saaks võrdõiguslikum (ja sallivam!) ühiskond kui praegu.

 

Mis on Eestis nii hästi, et enam paremini ei saaks?

Arvan, et Eestis on väga palju võimalusi. Me oleme nii väike, et ükskõik, millega tegelema hakata, oled juba paari aastaga selles vallas arvestatav tegija. Kui vajad abi, siis pole ükski tipp Eestis liiga kaugel. Selles mõttes on meil tõesti hästi, et kui tahta asju teha, siis võimalusi on palju.

Share This:

One Comment