Kui USA satub kriisi, pole maailmal tagataskus ühtegi trumpi

AlarTamming

Ikka ja jälle kütab kirgi majanduskriisi teema. Kes usub, et kriis on käes; kes väidab majanduse juba tänavu uppi lendavat; kes on kindel, et kriisini jõudmiseks kulub aastaid; paljud aga peavad jutte saabuvast kriisist sootuks rumaluseks. Kuulutaja võttis nõuks uurida, milline on rahanduse tervis globaalses mõistes, ja küsis, mida arvab sellest kõigest AS Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming.

 

Katrin Kivi

Alar Tamming pani ASile Tavid aluse 25 aastat tagasi ja on tänaseni ettevõtte enamusaktsionär. Enda sõnul on töö Tavidis talle õpetanud, mida endast kujutavad rahasüsteemi nähtamatud niidid, ning ta on veendunud, et erinevalt nähtavatest niitidest määravad just need süsteemi sisu ning toimimise alused.

Ettevõtte tegevjuhtimisest on Tamming eemaldanud.

 

Millega praeguses eluetapis peamiselt tegelete?

Peamiselt tegelen enese psühholoogilise arendamisega. Arendame tavaliselt enda ümber olevat välismaailma: korrastame kodu, reisime, hangime asju. Sama tähtis või isegi tähtsam on iseenda psüühiliste omaduste arendamine: mõistmisvõime, heas ja halvas sisemise tasakaalu hoidmine, spontaansus, intuitiivsus, teadlikkus, armastamisvõime jms.

 

Esinete sõnavõtuga 7. mail Rakveres finantsvabaduse seminaril. Millest räägite ja miks?

Plaanin rääkida raha olemusest, kriisidest minevikus, olevikus ja tulevikus. Miks? Sellepärast et mind paluti, järelikult arvati, et mul on inimestele midagi pakkuda. Kui kaks inimest saavad minu loengust enda eluks inspiratsiooni, siis olen päeva hästi veetnud. Elu üks mõtteid on selle edasijagamine, mille oled selgeks saanud.

 

Olete öelnud, et seisame ajaloo suurima kriisi lävel? Miks te nii arvate?

Maailma rahandussüsteem põhineb võlgadel, mille ulatus ületab mitmekordselt maailmas olevate kõikide väärtuste hulga ehk võlgade tasumine on isegi teoreetiliselt võimatu. Võlgade ja nende protsentide tasumine toimub ainult tänu rahamassi suurenemisele. Rahamassi suurenemine on aga eksponentsiaalne funktsioon ehk see tee viib vältimatult hüperinflatsioonilisse stsenaariumi.

Kogu maailma rahasüsteem põhineb tagamata rahal. Voltaire on sellise olukorra kokku võtnud, öeldes, et paberraha pikaajaline väärtus on null.

  1. aasta kriisis oli USAs ainult 5 protsenti elanikest seotud aktsiaturgudega. Praegu on peaaegu kõik inimesed kas pensionifondide või mõnel muul viisil seotud ülemaailmsete börsidega.

Nii, nagu XX sajandi sõjad muutusid järjest verisemaks ja võikamaks võrreldes varasemate sajanditega, on ka finantskriisid globaliseerudes järjest suurema ulatuse ja tagajärgedega. Kui seni oli kõikide kriiside puhul olemas ankruvaluuta USA dollar, millega sai arveldada, aga kui kriis jõuab USAni, ei ole maailmal enam tagataskus ühtegi trumpi.

 

Kas ja kuidas on võimalik teie meelest selleks kriisiks valmistuda?

Tegelikult ei olegi võimalik. Saab küll üht-teist teha, aga sisuliselt on see sama kui vanainimesel enda surmaks valmistumine. Väikesed muutused ei muuda protsessi tulemust. Mis nõu anda Caesari-aegsetele Rooma riigi kodanikele, 16. sajandil inkade kuningale või 1925. aastal ameeriklastele ja aastal 1945 Tiibeti munkadele? Ajalooprotsess kulgeb oma rada, hoolimata, mis me sellest arvame.

 

Kui rahanduse nähtamatud niidid peaksid lõpuks survele järele andma ja süsteemid kukuvad kokku, kas siis on võimalik, et muutuvad kogu rahastamise ja investeerimise instrumendid, struktuur ja ka põhimõtted?

Täpselt nii. Muutub kõik – rahastamine, investeerimine, finantssüsteemi infrastruktuur, rahasüsteemide alused. Milliseks? Suurte muutuste aegadel ei ole kunagi muutuse enda ajal selge, kuhu see välja viib.

 

Rober Kiyosaki (maailmakuulus finantsharija) on öelnud, et suur pauk käib juba tänavu? Kas teie arvates käib?

Seda võidakse veel edasi lükata. Kummipael võib olla elastsem ja paremast materjalist, kui välja paistab. Kuna suures pildis on tegu sajandeid haarava protsessiga, siis võib pauk ära käia ka alles kümne aasta pärast. Kuid kui finantspauk käib, siis niipea ei hakka paremaks minema. Peale pauku alles hakkab kohanemine uue olukorraga. Ka see on aastakümneid kestev protsess ning seetõttu puudutavad krahhi tagajärjed lähemal kolmekümnel-neljakümnel aastal meid kõiki. Ajaloolisi muutusi on mõistlik vaadelda mitte üksikute sündmustena, vaid osana pikaajalisest protsessist.

Millesse teie ise investeerite?

Enda aega investeerin lugemisse ja reisimisse. Samuti investeerin lastesse.

Miks Ponzi- ja püramiidskeemid inimeste seas nii populaarsed on?

Sellepärast, et ei mõelda lõpuni, kust rikkus ja raha tekib. Mõte peatub seal, kus inimesele näib, et ta saab kasumit. Mis allikast ja kuidas see tekib ja kas keegi teine võib selle tõttu jääda vaesemaks, ei kuulu süvenemist väärivate teemade juurde. Teine põhjus on meie ühiskondlik süsteem, mis annab ette väärtused, mille poole püüelda, ja kahjuks on seal raha esimeste hulgas. Inimesed täidavad neile ühiskonna poolt asetatud rolli.

Kui teile tehakse investeerimiseks ettepanek, siis mis on esmane, mida selle juures hindate?

Ma lükkan kõik investeerimiseettepanekud tagasi nendega tutvumata, sest pean oma aega väärtuslikuks ega seo end teemadega, mis mu hingele midagi ei paku.

 

Mis on teie meelest meie Eesti ühiskonnas kõige tähtsam valupunkt ja mida tuleks teha, et seda leevendada?

Eesti on nii-öelda võrdne Kairo ühe tänavaga. Ja valupunkte saab tõesti ainult leevendada, plaastrit peale panna ja valuvaigistit anda, kuid kahjuks ei lahenda selline tegevus ühtegi probleemi. Sisuliselt tuleks vaadata kogu planeeti globaalsest vaatevinklist. Sellest perspektiivist vaadates on aga selge, et kõik käimasolevad protsessid jõuavad vältimatult selleni, kuhu need praegu liiguvad, hoolimata minu üleskutsest või arvamusest.

Ometi olen nõus Oswald Spengleriga, kes juba möödunud sajandi 20ndatel ütles, et suures pildis on tegu Lääne tsivilisatsiooni allakäiguga. Ta lisas, et protsess kestab umbes paarsada aastat, kuid enne, kui allakäik kõigile nähtavaks saab, asenduvad 1-2 miljoni elanikuga linnad 15-20miljoniliste linnadega, kes siis nende ümber asuva maa tühjaks pumpavad. Kõigi seniste tsivilisatsioonide hävinguga on kaasnenud suurlinnade teke, maaelu hääbumine, enesetappude kasv, seksuaalse mitmekesisuse tõus. Eesti ei ole globaalsete protsesside mõjutaja – seega on meil väga väike võimalus midagi paremaks teha.

Mis meil Eestis on nii hästi, et enam paremini ei saa?

Meie asukoht gloobusel on suurepärane. Kahes suunas meri, kolmandas Peipsi järv. Nagu Gustav Naan kunagi mainis, on just see aidanud meil siin 6000 aastat säilida. Meist kümneid kordi võimsamaid rahvusi ja riike, rääkimata kultuuridest, on läinud sel ajal ajaloo prügikasti.

——-

7. mail toimub Rakvere Reaalgümnaasiumis seminar: väärtpaberid ja finantsvabadus. Lisaks Alar Tammingule võtavad sõna Alo Vallikivi (LHV Pank), Rauno Klettenberg (Nasdaq Tallinn) ja investor Toomas (Äripäev) Lisainfo: www.skillclub.info

Share This: