Mart Poomi elulooraamat on noorsportlase piibel

Mart Poom jagab autogramme

Mart Poomi elulooraamatut „Minu lugu“, mis enne jõule raamatupoodidesse jõudis, on juba nimetatud noorsportlase piibliks. Tiraazh (9000 eksemplari) on otsakorral ja müügirekordid löödud. Müügitulu annetab Poom oma jalgpallikoolile Nõmme United.

Ülle Kask

Spordiajakirjanik Indrek Schwede ütles, et tema peas sündis idee kirjutada jalgpallur Mart Poomist elulooraamat juba 20 aastat tagasi ja nüüd on see teoks saanud.

Mart Poom pidas kogu jalgpallurikarjääri jooksul päevikut, kuhu ta pani iga päev kirja treeningud ja mängud. Paralleelselt spordiga kirjeldab ta raamatus avameelselt ka oma isiklikus elus toimunud muutusi, erinevaid meeleolusid, hingeseisundeid. Samuti leiab sellest eneseanalüüsi, kuidas olla 24/7 profisportlane ja armastav abikaasa.

Tipphetked Inglismaal

Raamatu eessõnas ütleb Poom, et „Minu lugu“ on dokumentaaljutustus ühest tavalisest Mustamäe poisist, kel oli väga suur saavutus- ja tunnustusvajadus ning kes ei saanud toetuda suurele talendile, sest seda tal polnud. Aga treenida ei keelanud keegi, aga tagasilöögid lubasid mõõta tahtmise suurust ning kukkumised sundisid ikka ja jälle püsti tõusma.

Elulooraamatut tutvustades rääkis Mart Poom, et tema tipphetked spordis jäävad Inglismaa perioodi. Derby Countyga allkirjastas Poom lepingu 25. märtsil 1997 ja peagi tunnistati ta selles klubis hooaja parimaks mängijaks. „ Need olid õnnelikud ja edukad aastad, kui mängisin Derby Countys ja Sunderlandis,“ ütles Poom. „Et end kehtestada võõral maal, peab iga päev andma endast sada protsenti. Ei tohi kaotada usku ega minna trenni, pea aralt kõrvade vahel. Hiljem Arsenalis sain vähe mängida, aga nautisin seda lühikest aega väga.“

Poom kõneles, et kui elus peab valima, kas tippsport või kõrgkool, saab mõlemaid ühildada, õppides näiteks kaugõppes. Tema pidi kõrgkooli paraku pooleli jätma, kuna õpinguid ja jalgpalli polnud võimalik füüsiliselt ega logistiliselt sobitada.

Kui Indrek Schwede küsis, kas Poom põeb haridustee poolelijäämise pärast  – Mardi õde on muuseas doktorikraadiga! -, vastas Poom eitavalt. Tema on leidnud oma kiindumuse jalgpallis ja edaspidises elus näeb ta end seotuna oma jalgpallikooli ning treeneriametiga. Juba Inglismaal alustas ta treeneriõpinguid.

Ei pea olema Mart Poom

Mart Poom rääkis, et treenerina on tema põhimõte see, et kui tullakse kokku, tehakse kõike hästi ega raisata aega. „On selge vahe, mida nõuan meestelt või mida poistelt. Noortega ei tohi olla niisama karm, vaid neid peab innustama ja tunnustama, siis ei kao neil motivatsioon anda endast maksimum.“

Küsimusele, kas tema jalgpallikoolis sirgub uus Mart Poom, vastas kuuel korral Eesti parimaks jalgpalluriks pärjatud korüfee: „Ei pea olema Mart Poom. Igaüks võib inspiratsiooni leida. On mitmeid andekaid poisse. Nimesid nimetamata olen ajanud mõnele välja võimaluse minna testimisele Inglismaale. Ja minu koolist läks eelmisel aastal kümme poissi Eesti meistriliigadesse mängima.“

„Igaühe tee on erinev, elus on tõusud ja mõõnad,“ lisas ta. „Aga oma elu suurimaks saavutuseks lisaks jalgpallurikarjäärile pean seda, et mul on kolm poega ja armastav abikaasa.“

Järjekorras seistes ning raamatule suurelt sportlaselt pühendust ja autogrammi oodates said kõik soovijad lahkelt naeratava Mart Poomiga koos pilti teha. Nii mõnigi väike poiss jäädvustati fotole koos oma iidoliga, kelle elulooraamatust saavad eeskuju ja innustust paljud noored, kes jalgpallitrennis juba käivad või sinna esimest korda ema-isa käekõrval lähevad.

 

Mart Poom autogramme jagamas. Foto: Ülle Kask