Õpetajad pidasid hariduse päeva
Traditsiooniliselt kogunevad Lääne-Virumaa haridusinimesed kooliaasta alguse eel seminarile, et vahetada mõtteid ja ammutada inspiratsiooni.
Liisi Kanna
Üritust korraldava Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) tegevdirektor Sven Hõbemägi rääkis, et osalejate arvu osas on läbi aastate hoitud stabiilset joont. „Osa võtab umbes 250 inimest – praktiliselt täissaal järjekordselt,“ rõõmustas Hõbemägi õpetajate ja koolijuhtide aktiivsuse üle.
Korraldaja rääkis, et kui varasematel aastatel on hariduse päeval olnud fookuses mõni konkreetne teemablokk, siis sel korral oli eesmärgiks kutsuda ettekandjateks erinevate valdkondade spetsialistid, kes räägiksid, kuidas läbi nende tegevusala haridust mõtestada.
„Usun, et seminarilt saadakse põnevaid ideid, kuidas oma ainetunde rikastada. Mida rohkem õppeainega haakuvaid huvitavaid näiteid eri valdkondadest õpetaja tuua oskab, seda põnevam on ka õpilastel,“ sõnas Hõbemägi.
Hariduse päeva korraldamine on umbes 15 aasta pikkune traditsioon, mille kontseptsioon on aja jooksul veidi muutunud. „Oleme varasemalt proovinud õpitubasid – pärast põhiettekandeid on osalejad saanud valida sektsiooni, kus detailsemalt tööd teha. Sel korral tegime niipidi, et kõik on koos suures saalis, eks järgmine aasta vaatame jälle, kas natuke teistmoodi korraldada,“ rääkis 11. korda üritust eest vedav Sven Hõbemägi.
„Kuna läbi aastate on olnud stabiilne osalejaskond, siis tundub, et sellist üritust on vaja. Lisaks ettekandjate kuulamisel on ju eesmärgiks ka tuua kõik haridusinimesed enne uut õppeaastat kokku – nad saavad mõtteid vahetada ja muljetada. See võiks olla niisugune ilus õppeaastat sissejuhatav seminar ka edaspidi,“ sõnas korraldaja tulevikku vaadates.
Ka üritusest osa võtnud Rakvere abilinnapea Triin Varek pidas päeva puhul oluliseks just seda, et haridusinimestel on võimalus kooliaasta alguse eel ideid vahetada. „Väga tänuväärne, et VIROL seda korraldab. Nii on uut hooaega hea alustada – kohtutakse, arutatakse valdkonda puudutavaid teemaid ja vaadatakse tulevikku. Ma usun, et see on väga tähtis kõigi jaoks,“ sõnas Varek.
Lisaks kiitis haridusvaldkonda kureeriv abilinnapea ilusat tava sel päeval ka uusi tulijaid esile tõsta. „Tunnustatakse ja tutvustatakse uusi inimesi, kes on maakonnas haridusvaldkonnas tööle asunud. Tihti toimub ju koostöö telefoni või meili teel, aga siin saab inimestega reaalselt kohtuda,“ märkis Varek.
Vaadates olukorda Rakveres, tõdes abilinnapea, et õpetajate osas suurt puudust praegu ei ole. „Õpetajate ametikohad on enam-vähem täidetud. Pigem on, nii nagu üle Eesti tegelikult, erispetsialistide puudus,“ märkis Varek, lisades, et eks tulevik näitab, kuivõrd riigigümnaasiumi rajamine ja põhikoolivõrgu korrastamine olukorda mõjutab.
Ees ootavatest muudatustest tegi juttu ka hariduse päeva võõrustanud Rakvere ametikooli direktor Kuno Rooba, kes märkis, et põhikooli lõpueksamite ära kaotamise valguses võiks tulevikus korraldada ka koolidega ühe kohtumise, kus arutada, kuidas omas piirkonnas seda küsimust lahendada.
„Meie jaoks on see väga oluline, sest 80 protsenti põhikoolide lõpetajatest on meie õpilased. Kuidas me hindame nende omandatud kompetentsi pärast seda, kui põhikooli lõpueksameid enam ei ole, selles osas võiks mingi kokkuleppe sõlmida,“ sõnas Rooba, julgustades ühtlasi ka muudes küsimustes koostöövõimaluste arutamiseks Rakvere ametikooliga ühendust võtma.
Rakvere ametikooli saal täitus kolmapäeval haridustöötajatega.
Foto: Liisi Kanna
