Ühistoetus Arvo Pärdi muusikamaja rajamiseks

Selleks, et rääkida kultuuriobjektidest, tuleb minna ajas enam kui 20 aastat tagasi, kui Riigikogu otsustas, et riiklikult tähtsate kultuuriehitistena peavad kerkima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Kumu ja Eesti Rahva Muuseum. Tänaseks on need objektid valmis ja üks peatükk läbi. Keerame uue lehekülje, vaatame tulevikku ning rajame järgmised kultuuriobjektid, mis teeks Eesti igal moel suuremaks. Täna saavad nii Tallinn kui ka Tartu kultuuriobjektidega uhkustada, aeg on vaadata kuldsest ringist väljapoole ning rajada riiklikult tähtis kultuuriobjekt Rakverre.

Vabaduse kirik – Pauluse kirik – Kalevi hall –

Arvo Pärdi muusikamaja

Pauluse kogudus ostis 1933. aastal Rakveres Vabaduse platsi ääres kaks kinnistut. Sümbolite arhitekt Alar Kotli projekteeris 1935. aastal kogudusele Eesti vabaduse kirikuna hoone, tähistamaks Eesti Vabariigi iseseisvuse 20. juubelit.

Rakvere Pauluse kiriku pühitses sisse piiskop Johann Kõpp 16. juunil 1940, kaks päeva enne nõukogude okupatsioonivägede sissetungi. Seda tehti kiirustades, sest kiriku ehitus oli veel pooleli, kiriku välisviimistlus koos tornikiivrite ja tiibhoonega jäi lõpetamata.

Rakvere Pauluse kogudus kasutas kirikut 11 aastat. 1950. aastatel muudeti kirikuhoone võimlaks, mida kasutatakse spordisaalina tänaseni. Toona pandi kirikule vastavalt selle sees toimuvale ka kohasem nimi – Kalevi hall. Sporti tehakse seal veel tänagi ja lisaks tegutseb hetkel hoones ka Rakvere Avatud Noortekeskus.

Pauluse kiriku ümberehituse kavandamine algas 2007. aastal. 2009. aastal kuulutas Rakvere Linnavalitsus välja rahvusvahelise arhitektuurivõistluse eesmärgiga muuta spordisaalina tegutsev kirikuhoone multifunktsionaalseks kontserdimajaks, mis koos lisahoonega moodustaks Arvo Pärdi nimelise muusikamaja. Lisaks suuremahulisele arhitektuursele ülesandele sooviti projektiga lahendada ka laiem, linnaruumiline kitsaskoht – muusikamaja esine ala ehk Vabaduse väljak.

Arhitektuurivõistlus oli üks läbi aegade mõjukamaid – laekus 136 tööd 29 riigist. 2009. aasta konkursi võitsid arhitektid Kristiina Aasvee, Kristiina Hussar ja Anne Kose võistlustööga „tintin`na:buli“. Žüriisse kuulus ka maestro Arvo Pärt isiklikult.

Ainulaadse, funktsionalistliku vormikäsitlusega Rakvere Pauluse kirik on üks vähestest kahe tornikiivriga sakraalhoonetest Eestis ning kantud Kultuurimälestiste riiklikku registrisse kui ehitismälestis (registrinumber 15743).

Alar Kotli projekteeritud hoone on ainus vabaduse kirikuna rajatud kirik, mis ei ole senini sakraalehitisele sobilikus kasutusfunktsioonis taastatud.

Kirik plaanitakse rekonstrueerida, osaliselt restaureerida ning ette on nähtud sobivas mahus juurdeehitus vajalike abiruumide jaoks.

Rakvere Arvo Pärdi muusikamaja on oluline ehitis Eesti kultuurile, aidates sealhulgas kaasa rahvuskultuuri järjepidevuse tagamisele ja kultuurivaldkonna terviklikule arengule ning soodustades kultuurivaldkondade vahelist koostööd.

Siiani puudub Rakveres ja Lääne-Virumaal professionaalne kontserdipaik, mis pärsib Rakvere ja kogu piirkonna konkurentsivõimet kultuuri, sh süvakultuuri tutvustamisel.

Professionaalse kontserdipaiga järele on suur vajadus, see võimaldab luua sünergiat erinevate kontserdipaikade vahel, luua uut väärtust regioonis ja võimendab kultuurilist sidusust üle Eesti.

Lisaks annab multifunktsionaalse Arvo Pärdi muusikamaja olemasolu võimaluse kaasata noori ja kasvatada uut põlvkonda kultuuriväärtuste sees.

Muusikamaja tutvustab nii Arvo Pärdi kui ka teiste Eesti süvamuusika heliloojate ning muusika suurkujude loomingut, võimaldab korraldada seminare, koolitusi, konverentse ning pakub tervikuna võimaluse läbi viia väga eripalgelisi üritusi.

Kolme saaliga muusikamaja keskmeks on ligikaudu 500 inimest mahutav kontserdisaal. Lisaks on hoones 120-kohaline kammersaal ja tantsusaal. Samuti galerii kahe ruumiga, mis võimaldab tuua Rakverre väärikaid näitusi.

• Kontserdisaal ~ 504 kohta (310 parteris+167 rõdul)

• Lava suures saalis kuni 10 m (sügavus) x 10 m

• Suure saali põrand osaliselt tõstetav

• Kunstigalerii 194 m2

• Kammersaal 120 kohta

• Küttesüsteem: päikesepaneelid + kaugküte

• Energiaklass A

Muusikamaja ehitamise orienteeruv maksumus

Arvo Pärdi muusikamaja projekti hinnanguline maksumus on 16 miljonit eurot. Rekonstrueeritav kirik koos oreliga, juurdeehitis, kommunikatsioonid ja taristu vastavalt projektile.

Et rakverlaste aastatepikkust unistust ellu viia ja ajaloolise vabaduse kiriku süda uuesti tuksuma panna, on viimastel aastatel astutud olulisi samme. Arvo Pärdi muusikamaja on viimase kümnendi poliitikaülene projekt. Läbi aastate on kõik linnavõimud teinud tööd, et see unistus teostuks.

Rakvere linna jaoks on tegemist ambitsioonika projektiga ja linna eelarve vahendeid arvestades otsib Rakvere linnavalitsus muusikamaja ehitamiseks aktiivselt lisarahastust.

Viimastel aastatel oleme samm-sammult liikunud selle poole, et projekt realiseeruks. Kui Rakvere linn saab lisainvesteeringu toetuse, saame 2021 ja 2022. aastal ka linnaeelarvesse planeerida täiendavat panust. Oleme valmis kohe kõik eeltegevused ära tegema ja esimesel võimalusel ehitama hakkama.

Ajagraafik

Rakvere linn on alates 2008. aastast investeerinud muusikamaja ehitusse juba ligi 1 mln eurot(sh rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, läbiviidud geodeetilised ja ehituslikud alusuuringud, eelprojekti koostamine, ehitusloaga põhiprojekt, sh ehituse eelarvestus, põhiprojekti ekspertiis ja järelkontroll, elektriliitumiste ümberehitus jms).

• 2016. aastal ostis Rakvere linn omafinantseeringuna Pauluse koguduselt Vabaduse 1 kinnistu koos Pauluse kirikuga.

• 2018. aasta suvel kinnitas Rakvere linnavolikogu ala detailplaneeringu ja anti luba projekteerimiseks.

• 2018. aastal sõlmis Rakvere Linn Arvo Pärdiga kokkuleppe, millega andis maestro nõusoleku kasutada valmiva hoone nimena „Arvo Pärdi muusikamaja“.

• 2018 – 2020. aastal uuendati muusikamaja ehitusprojekt, mis on aluseks ehitusmaksumuse arvutamisele ning Arvo Pärdi muusikamaja ehitamise riigihanke korraldamisele.

• 2020. aastaks on Rakvere linn viinud oma tegevused läbi selliselt, et on valmis ehitusega kohe alustama.

• 2020. aastal otsustas Rakvere Linnavolikogu esitada taotluse Riigikogu kultuurikomisjonile Arvo Pärdi muusikamaja ehitamiseks ja renoveerimiseks.

• 2022. aastal avab riik Rakvere riigigümnaasiumi, mille rajamiseks andis Rakvere Linn riigile tasuta krundi. Otsuse eesmärk oli luua linnaruumi olulise osa terviklahendus (riigigümnaasium, Arvo Pärdi muusikamaja ja Vabaduse väljaku korrastamine).

Lääne-Virumaa huvide eest seisvad parlamendiliikmed on ühendanud oma jõud, et meie hääl kõlaks võimalikult kaugele. Arvo Pärdi muusikamajal on see väärtus, mis rikastaks Rakvere linna kultuuripilti, paneks turistid ahhetama ega jätaks külmaks ka sügavaimat Eesti kunsti ja kultuuri huvilist. See poleks kultuuritempel mitte ainult Rakvere vaid kogu Eesti jaoks.

Allakirjutanud Riigikogu liikmed

Siret Kotka

Indrek Saar

Anti Poolamets

Taavi Rõivas

Kaido Höövelson

Üllar Saaremäe

Tulevase Arvo Pärdi muusikamaja eskiis. Autor: Stuudio KAH OÜ