Ustav sõber kodutute loomade varjupaigast

kodutud loomad 1

Virumaa kodutute loomade varjupaiga juhataja Kalle Rattasepp ütles, et lemmiklooma võtmine on väga tähtis otsus, mida ei maksa teha uisapäisa. Tuleb kaaluda nii plusse kui miinuseid. “Aga varjupaigaloomast saab tänulik ja ustav sõber, kes pakub palju rõõmu ja seltsi nii lastega peredele kui ka tröösti ja lohutust üksildastele inimestele,” kõneles Rattasepp.

Ülle Kask

Varjupaikade MTÜsse kuuluvad alates 2007. aastast Pärnu, Valga, Viljandi, Võru ja Virumaa kodutute loomade varjupaigad.

Kas koos on hõlpsam toime tulla?

Koos on lihtsam, sest meil on ühised fondid, mille kaudu toimub varjupaikade majandamine ja töötajatele palga maksmine.

Loomad vajavad sööki ja jooki iga päev. Millistest allikatest laekub raha teie juhitavale MTÜle?

Teenuste eest maksab kohalik omavalitsus. Näiteks Rakvere linnal on eelarvereal kindel summa. Vallavalitsused tasuvad nende territooriumil hulkuvate loomade püüdmise eest. Suurt abi saame loomatoitu tootvalt firmalt Purina. Ka eraisikud annetavad vahel pangaülekandega suuremaid summasid, mida saame kasutada haigete loomade ravimiseks.

Missugust abi vajate kõige rohkem?

Kõike oleks vaja. Toitu, ka mänguasju. Külmal ajal õuekoertele allapanekuks vanu tekke ja patju. Põhiliselt saame loomi steriliseerida ja kastreerida annetuste eest. Katsume nii palju kui võimalik loomi lõigata, et nende paljunemist vältida.

Kutsute oma koduleheküljel inimesi vabatahtlikeks tulema. Kas varjupaigas on palju vabatahtlikke ja mida nad peaksid tegema?

Meil on ametlikult tööl kaks talitajat ja juhataja. Vabatahtlikke on vähe ja pidevalt ei käi keegi kohal. Nad tulevad appi siis, kui leiavad aega. Tore, kui tullakse kassidega mängima või koertega jalutama. On loomi, kes inimese lähedust ei talu, aga ka neid, kes lausa ootavad, et keegi nendega tegeleks, neid hellitaks ja paitaks.

Kui palju on Virumaa varjupaigas kodutuid kasse ja koeri või teisi loomi, näiteks kilpkonni?

Teisi meil pole. Koeri on 13 ja kasse 36 (aastavahetuse seisuga – toim.).

Miks hoitakse kinnipüütud hulkuvat looma varjupaigas 14 päeva, enne kui talle uus kodu otsitakse või koguni hukatakse?

Seadus näeb ette, et loomad ootavad varjupaigas 14 päeva omanikku. Enne ei tohi neile uut kodu otsima hakata. Meil hukatakse loomi väga harva ja ainult siis, kui loom on parandamatult haige või tema ravimine osutub liiga kalliks. Kinnipüütud hulkuva looma vaatab arst kohe üle. Kahe nädala pärast tehakse talle vajalikud vaktsineerimised ja paigaldatakse kiip. Veterinaar dr. Joel Jürisson Jänedalt käib meil kord nädalas loomi tohterdamas ja protseduure tegemas.

Kas kõik loomad leiavad uue kodu?

Kahjuks mitte. Näiteks minu kabinetis elab ühe silmaga kõuts Piraat, kes on väga sõbralik kass, ronib kõigile kohe sülle, nurrub ja tahab paitamist. Ta on olnud varjupaiga asukas seitse aastat.

Kas viiakse teie hoolealuseid ka välismaale ja kui, siis mis riikidesse?

Välismaale viiakse väga vähe, ainult Soome. Veel mõned aastad tagasi tegi Soomes üks mittetulundusühing kampaaniat, leidmaks vanadele ja haigetele loomadele uus kodu. Nii mõnigi terveks ravitud koer ja kass leidis uue peremehe põhjanaabrite juures. Aga nüüd tegelevad soomlased Rumeeniaga, kuna seal pidi olema hullem olukord kui Eestis. Väga kahju, et soomlased Rumeeniasse “kolisid”, sest neist oli suur abi. Eriti kahju on sellest, et lõppes annetuste kogumine loomade steriliseerimiseks/kastreerimiseks, mis on kallis operatsioon.

Suure hulga loomade ülevalpidamine pole odav. Kui palju maksab varjupaigast lemmiklooma võtmine?

Oleme kehtestanud loovutustasu, mis aitab osaliselt katta looma ülevalpidamise. Koera võtmine maksab 35, kassi võtmine 20 eurot. Aga vanemad inimesed, kel aastaid 60 ja enam, saavad koera 20 ja kassi 10 euro eest.

Kõik ei saa loomapidamisega hakkama. Nõustate või kontrollite te inimesi, kellele looma loovutate?

Tihti helistame vastsetele loomaomanikele ja küsime, kuidas neil läheb. Meil kehtib reegel: kui ei saa hakkama, võtame looma varjupaika tagasi. Kui keegi looma halvasti kohtleb, saame sellest teada nii, et inimesed teavitavad meid. Mingit kontrolli kellegi kodus me läbi ei vii. Inimesed, kes varjupaigast lemmiklooma võtavad, on head inimesed, kellele võime alati nõu anda, kui nad seda vajavad. Enamasti küsitakse veterinaararstide kontakte.

Kui seiklema läinud loom on varjupaika jõudnud, siis kuidas leiate kontakti omanikuga?

Kui loom on kiibistatud, leiame omaniku ruttu üles. Aitab ka teavitamine Facebookis või ajalehtedes Kuulutaja ja Virumaa Teataja. Enamasti tulevad omanikud kadunud lemmikutele järele.

Kalle Rattasepp, miks te valisite sellise töö?

Olen töötanud varjupaigas neli aastat ja mul on siiras soov loomi aidata, midagi nende heaks ära teha. Mul on kodus kaks koera ja kass, varjupaigast võetud. Tunnen, et minu missioon on püüda leida kõikidele loomadele kodu, kus neid hoitakse ja armastatakse. Lemmikloom, kes võetud varjupaigast, on tänulik truu sõber ja täisväärtuslik pereliige paljudeks aastateks.

Sämmil läks hästi, temale on uus kodu leitud. Fotod: Ülle Kask

Varjupaigaelanik kass Mairo. 

Share This:

One Comment