Vaade: Toidujulgeolek peaks olema esmatähtis

Kuigi koalitsioonilepingus on üleminekutoetuste maksmise lubadus mustvalgel kirjas, leidis valitsus ikkagi õige olevat, et põllumehed seda toetust ei saa. Võimalikust 15 miljonist eurost ei plaanita välja maksta mitte sentigi.

Einar Vallbaum,

Viru-Nigula vallavanem

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees

Oktoobri alguses külastas maaeluminister Arvo Aller Viru-Nigula valda, tutvus kohalike farmide ja elu-oluga nii maa pealt kui õhust. Visiit lõpetati maakonna põllumajandusettevõtjatega ühise laua taga.

Õhtusöök ja mõttevahetused kohalike suuremate põllumajandusfirmade juhtidega möödus rahumeelselt. Siiski olid näod meestel murelikud, seda ka põhjusega. Käesoleval aastal olid saagid küll head, aga paraku ei tähenda see seda, et kõigil oleks nüüd raha kuhjaga – sellega täidetakse eelnevate aastate aukusid, sest 2016 oli põud, 2017 uppus, 2018 jälle kõrbes, 2019 oli esimene ja käesolev aasta teine enam-vähem hea aasta. Selle tuluga tuli aga lappida varasemaid „auke“.

„See 15 miljoni eraldamine oleks märgiline, see näitaks, et valitsus ikkagi hoolib põllumeestest. Kui seda 15 miljonit ei panda eelarvesse, siis eelkõige mõjutab see väiksemaid ettevõtteid ja tõenäoliselt ka keskkonna-alast tegevust, sest millegi arvelt peab kokku hoidma,“ konstateeris Olav Kreen, Rabaveere Farm OÜ omanik ja Virumaa Põllumeeste liidu juhatuse liige. „Põllumehed hoiavad korras pea veerandit Eesti pinnast ja põllumajandus ning metsandus on ainukesed kaks valdkonda, mis CO2 seovad.“

Nii piima kui sealiha hind on mitmeid kuid olnud langustrendis ning on alla omahinna. Üks põhjus on see, et Saksamaale, kes suure hulga oma lihast eksportis Hiinasse, jõudis sigade Aafrika katk ja Hiina eksport pandi hetkega kinni. Selle tulemusena tekkis turul suur ülejääk ja hind langes. See omakorda mõjutab kogu Euroopa Liidu turgu.

Piima hinna langus on Kreeni sõnul tingitud koroonaviiruse levikust. Eesti peab suure hulga oma piimast eksportima, aga huvi piimatoodete vastu on COVID-19 pärast langenud. Vähenenud on ka söögikohtades söömine, seega on samuti vähenenud kõrgemalt töödeldud toodete tarbimine. Taimekasvatuses oli käesolev aasta hea, aga enne seda oli kolm kehva aastat, mille „augud“ tuleb nüüd katta.

2021 üleminekuaastat ei tule

Kohtumisel selgitas minister Aller, et eelarve koostamisel olid prioriteedid tervishoid, pensionid, riigikaitse ja siseturvalisus.

„Kui kaitseministrile teha selgeks, et ilma toiduta ei ole võimalik riiki kaitsta, et näljane sõjaväelane ei ole kuigi tõhus riigikatsel, ehk siis on sealt võimalik midagi näpistada,“ arvas Aller.

Minister kinnitas, et kavatseb veel eraldi rääkida nii rahandus- kui ka peaministriga. „Kahe lugemise vahel on võimalik rahasid ümber tõsta, see tähendab seda, et tuleb näidata, kelle eelarvet vähendatakse. 15 miljonit üleminekutoetuste näol on võimalik põllumeestele lisaraha anda,“ sõnas ta.

Koalitsioonilepingus on kirjas üleminekutoetuste jätkamine. On kaks ülemineku aastat – 2021–2022 – sellel ajal on riigil võimalik oma eelarvest juurde panna üleminekutoetuseid suurusjärgus 15,3 miljonit. Minister väitis, et Maaeluministeerium tegi ettepaneku kolme prioriteedi osas, need olid maaparanduse eesvoolude kordategemine, toiduohutus ja sihtasutus Kodu maale. „Üks koalitsioonipartner ütles, et 2021 üleminekuaastat ei tule ja sellepärast üleminekutoetustest me rohkem ei räägi,“ nentis Aller.

MES ei tõsta teid oma kodunt välja

Kümme kuud ametis olnud minister nentis, et märtsist maini kestnud eriolukord jättis oma jälje. Seepärast peab ta suureks saavutuseks seda, et 2020. aasta lisaeelarve vahenditest eraldati Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) 200 miljonit eurot.

MES pakub põllumajandus- ja toiduainesektorile ning maaettevõtjatele erinevaid kriisimeetmeid, mis aitavad leevendada koroonaviiruse levikust tulenevaid majanduslikke raskusi. Kriisist võimalikult kiiresti väljumiseks ning kriisi negatiivsete mõjude leevendamiseks pakub sihtasutus laenukäendusi ja laene. Minister selgitas, et 50 miljonit läks maakapitali, 50 miljonit käendustele.

„Selle raha vajaduse põhjendamine oli riigikogus väga vaevaline. Küsisime 238 miljonit, saime 200 miljonit. MES-i meede on hästi populaarne, käisime raha ka juurde küsimas, öeldi, et hetkel ei saa“ rääkis minister.

On arvamusi, et milleks MES-i üldse vaja on, et kõik võiks olla KredExi all. Siin on põhimõtteline erinevus: KredExi raha garanteerib riik, MES-i raha garanteerib MES oma enda põhikapitaliga. Kui satute raskustesse, siis erinevalt pangast MES ei tõsta teid oma kodust välja.

Põllumeestel on ehk huvitav teada sedagi, et Maaeluministeerium koostöös Põllumajandusameti (PMA) ning Veterinaar- ja Toiduametiga (VTA) valmistab ette kahe ameti ühendamist. Uue asutuse nimeks saab Põllumajandus- ja Toiduamet ning see alustab tööd 2021. aasta 1. jaanuaril. Ameti peadirektoriks saab Urmas Kirtsi. Selle üksuse üks peamine ülesanne on probleeme ennetada. Maaeluministri sõnul on kahe ameti ühendamise mõte see, et edaspidi on tootja jaoks üks uks – st üks inimene teeb kõik vajalikud toimingud.

„Kui julgeolek on prioriteet, siis toidujulgeolek peaks olema esmane. Patriotism Eesti riigi vastu kaob kiiresti ära kui kõht tühi on.“

Olav Kreen, Rabavere Farm OÜ omanik, Virumaa Põllumeeste liidu juhatuse liige

„Meie seltskonnas on hästi palju neid, kes plaanivad lihaveise kasvatamise lõpetada. Mina hooldan umbes 1000 ha Kasari luhta ja samamoodi kavatsen varsti lõpetada, sest see ei tasu ära. Kui varem saime 300 kilost pulli müües kilo eest 3.40, siis praegu saame 2.40.“

Vallo Kruusimägi, lihaveisekasvataja

Aasukalda Farmi peremees Kalev Tauer andis ministrile ülevaate ettevõtte tegevusest. Foto: Liis Krigul