2009: Zimbabwe dollar kadus igavikku

Täna kümme aastat tagasi, 12. aprillil 2009. aastal otsustati Aafrika riigis Zimbabwes väärtuse kaotanud kohalik rahaühik käibelt kõrvaldada. Kuigi seda lubati teha ajutiselt, pole siiani Zimbabwe dollarit uuesti käibele võetud.

Allan Espenberg

20. sajandi alguses hakkas kiiresti halvenema Zimbabwe majanduslik ja rahanduslik olukord, jõudes kriisisituatsiooni 2008. aasta sügisel. Sellal oli tööpuudus riigis 94 protsenti ja inflatsioonimäär 231 miljonit protsenti aastas, mis on tegelikult kujuteldamatud suurused.

Rahatähtedel üle kümne nulli

Nii laskis Zimbabwe keskpank hüperinflatsiooni suurenedes üha enam juurde trükkida paberraha, mida oli väga erinevates vääringutes – riigis olid olemas nii ühesendine paberraha kui ka 100 triljonit Zimbabwe dollarit tähistav rahatäht (100,000,000,000,000). Kõige suurem, saja triljoni dollariline rahatäht lasti käibele 16. jaanuaril 2009. aastal, kuid see polnud kasutusel kuigi kaua, sest juba 12. aprillil 2009 kõrvaldati see koos kõigi teiste paberrahadega käibelt.

Zimbabwe 100 000 dollarilise rahatähe hind mustal turul oli kõigest üks USA dollar. Aga 2009. aasta alguses oli 100 USA dollari ekvivalendiks Zimbabwes 20 kilogrammi kohalikku valuutat saja tuhandelistes ja kahesaja tuhandelistes kupüürides.

Sellises olukorras, kus ühel rahatähel olid miljonid või triljonid, tuli Zimbabwe vaestel ja näljastel inimestel (riigi elanikkonnast asub allpool vaesuspiiri enam kui 80 protsenti inimestest) tahes-tahtmata pead murda paberrahade suurte numbritega ja õppida peast arvutama, sest muidu poleks lihtsalt hakkama saadud. Nii tuligi zimbabwelastel päevast päeva liita ja lahutada miljoneid ja triljoneid ning endaga kaasas tassida suuri kotte sularahaga.

Tol ajal maksis üks leivapäts riigi pealinnas Harares 200 miljardit, hiljem juba ka 10 triljonit dollarit ning kui osteti veel midagi muud lisaks, siis oli rehkendusoskusest palju kasu. Kaupade hinnad kerkisid mitte päevade, vaid lausa tundidega: kui näiteks 2008. aasta juuli ühel keskpäeval maksis õllepurk 100 miljardit dollarit, siis tund aega hiljem juba 150 miljardit.

Tänu Zimbabwe keskpanga tollase juhi Gideon Gono pingutustele sai sealsetest elanikest maailma kõige arvutavam rahvas. „See inimene saatis korda suuri tegusid peastarvutamise vallas,“ öeldi tema kohta. Gideon Gono poolt algatatud revalveerimine metsiku hinnatõusu ja hüperinflatsiooni tingimustes kasvatas rahamassi Zimbabwes 20 miljonit korda, sest pidevalt (sageli koguni mitu korda kuus) tuli juurde trükkida uusi rahatähti üha suurema väärtusega.

Kui välja tuli lasta juba 100 triljoni Zimbabwe dollari väärtusega paberraha, olid riigi võimud sunnitud astuma ennekuulmatut sammu – alates jaanuarist 2009 lubati ametlikult käibele välisvaluuta nii USA dollarite, briti naelade, eurode kui Zimbabwe naaberriikide rahaühikute (Botswana pula ja Lõuna-Aafrika Vabariigi rand) näol.

Kohalik raha kuulutati „surnuks”

Kuna pidevalt trükiti uusi rahatähti juurde, siis sai otsa ka vastav paber. Paberipuuduses olid mõnes mõttes süüdi ka lääneriigid, mis takistasid Saksamaa firmal tarnida Zimbabwesse rahapaberit. Asi oli selles, et Zimbabwe kauaaegne president Robert Mugabe (valitses riiki aastatel 1980–2017) valiti riigipeaks tänu võltsingutele ja pettustele, mistõttu lääneriigid katkestasid tema režiimiga suhted. Seega polnud riigil enam ka paberit, millele paljude nullidega suuri rahanumbreid trükkida.

Nii jõutigi 2009. aasta aprillis sellisesse olukorda, et nõudlus rahvusvaluuta järele vähenes ja see oli käibelt peaaegu kadumas ning välisvaluuta osakaal oli tunduvalt suurenenud. Nii kuulutatigi 12. aprillil 2009. aastal Zimbabwe dollar ametlikult kehtetuks ehk „surnud“ rahaks. Zimbabwe tolleaegse majandusministri Elton Steers Mangoma sõnul keelati kohaliku dollari kasutamine maksude teostamisel järgneva aasta jooksul, kuna Zimbabwe dollaril polnud enam mitte mingisugust väärtust.

Tollal loodeti, et olukord muutub ja Zimbabwe dollarist saab veel asja, kuid niimoodi siiski ei läinud. Ajutiselt ehk üheks aastaks käibelt kõrvaldatud rahaühik pole suutnud leida tagasiteed zimbabwelaste rahakotti. Kuigi keskpank tegi 2009. aasta augustis ettepaneku tuua kohalik dollar taas käibele, oli riigi rahandusminister Tendai Biti kategooriliselt selle vastu. Minister põhjendas oma seisukohta sellega, et Zimbabwe dollar on „surnud ja maha maetud“. Nii polegi Zimbabwel sellest ajast enam oma raha ning kogu arveldamine käib teiste riikide valuutade abil.

2015. aastal maksis üks USA dollar 35 kvadriljonit Zimbabwe dollarit (kvadriljon on miljon miljardit ehk number 15 nulliga). Seega sai suure kotitäie väärtusetuks muutunud raha eest vastu vaid ühe Ameerika dollari. Tol aastal vahetati lõplikult kõik pangakontod ümber ning kui kellelgi oli oma arvel 175 kvadriljonit Zimbabwe dollarit, siis pärast vahetust jäi kontole alles vaid viis USA dollarit.

Kogu selle rahajama põhjustas Zimbabwe tollane riigipea Robert Mugabe, kellest 1980. aastal sai uue riigi esimene peaminister ja kes seitse aastat hiljem edutati presidendiks. Mugabe ajal sai Zimbabwest üks vaesemaid riike maailmas ja majandus sattus katastroofilisse seisu. Lisaks majanduse ruineerimisele tegeles Mugabe ka oma kodanike terroriseerimise ja represseerimisega. Kuna riigis rikuti aastakümneid inimõigusi, siis kehtestasid Euroopa Liit ja USA Zimbabwe vastu karmid sanktsioonid, mis omakorda mõjutasid negatiivselt riigi majanduslikku olukorda.

Mugabe oleks arvatavasti valitsenud Zimbabwet kuni oma surmani, kuid 2017. aasta novembris alustasid sõjaväelased vastuhakku. Toimunud sündmusi ei saa nimetada sõjaväeliseks riigipöördeks, kuigi need lõppesid siiski Mugabe kukutamisega. Ajakirjanduses kirjutati tollal, et 93aastane Mugabe on rõõmus, hea tervisega ja entusiasmist pakatav, lubades hakata tegelema põllumajandusega ja kasvatama roose. Tänavu veebruaris sai Mugabe 95aastaseks.