Auto tuleb talvekorda seada!

Öeldakse, et talv tuleb alati ootamatult, kuid autoomanikele on hoiatusena esimesed külmakraadid juba ära olnud. Kel auto käivitus kehvasti või uksed olid kinni kleepunud, peavad kiiresti hoolduse ja hoolitsemisega tegelema, sest kui järgmine tõsine häda käes, jääb vaid kahetseda, et ei viitsitud aegsasti autot jahedamaks ajaks ette valmistada.

Mari Mölder

Pikaajalise kogemusega osaühingu CarDrive teenindusjuht Alo Bergström näeb igal sügisel, kuidas osad juhid valmistuvad aegsasti talveks, kuid teine osa pöördub teenindusse alles siis kui häda käes. Millele siis juba praegu tähelepanu pöörata?

Vedelikud üle vaadata

Esiteks võiks üle kontrollida klaasipesuvedeliku. Praegu on viimane aeg suvine pesuvahend vahetada talvise vastu, et vältida miinuskraadide juures külmumist. „Kui see on juhtunud, siis muud ei aitagi, kui soojas garaazhis vedelik üles sulatada ja paak tühjaks lasta. Või kui paaki on jäänud väike kogus suvist vedelikku, siis võib julgelt talvist, –21 C külmakestvusega tuuleklaasivedelikku peale kallata,“ ütles Alo Bergström.

Lisaks ebamugavusele, mille toob kaasa vedeliku külmumine, võib pesuveepaak või toru lõhki minna, mille vahetamine toob kaasa juba suuremad väljaminekud.

Jahutusvedeliku kohta kehtib sama reegel – see peab olema õige „kangusega“. Poest saab osta kas kontsentraati või valmis lahust, kuid külmakindlus tekib siis, kui vedelik kannatab vähemalt 30 külmakraadi. Lahjema segu korral võib tulemuseks olla mootori jahutussüsteemi purunemine.

Alo Bergstömi sõnul on jahutusvedeliku külmumine üks levinumaid hädasid, sest vedelikku ei kiputa kontrollima. Soovitus on vähemalt iga nelja aasta jooksul vedelik välja vahetada.

Aku on üks esimesi asju, mis annab kõige valusama tagasilöögi, kui see korras pole. Eriti tuleks kontroll ette võtta neil, kes teevad igapäevaselt sõitusid vähe või läbivad lühikesi vahemaid.

Kui suvel pole auto käivitamisega probleeme, siis külmal ajal, kui kõik vedelikud on külmad ja paksud, hakkab nõrk aku streikima. Alo Bergström soovitas vastu talve akule üks pikem laadimine teha, sest linna vahel lühikesi sõitusid tehes ei suuda aku end täis laadida. Aku mahtuvust saab kontrollida teeninduses.

Parandada nähtavust

Teeninduses tasub üle kontrollida tuled. Valgel ajal ei märka autojuht, et tulede valgustugevus on nõrgenenud. Arvestada tuleb ka teiste liiklejatega, sest väga sagedasti valgustavad vastasliiklejatele pooltuled otse silma, mis pimestavad juhti. Tuled kipuvad paraku paigast ära minema, see võib juhtuda isegi pirni vahetades, mistõttu on neid kõige parem autoteeninduse stendis õigeks reguleerida.

Kuna pimedal ajal on vaateväli piiratud, siis tuleb tähelepanu pöörata klaasipuhastajatele. „Korralik klaasipuhastaja pühib klaasi puhtaks, mitte ei määri mustust laiali. Vaateväli peab puhas olema,“ selgitas Alo Bergström.

Teine asi, millele tähelepanu ei pöörata, on küljeklaaside puhtus: näiteks autos suitsetamise korral ladestub tahm klaasile. Või on siis klaaside läbipaistvust mõjutanud koera nina, lapse käed jne.

Niiskusetõrje

Temperatuuride kõikumisel annab niiskus tunda ukstihendite vahel, mistõttu võiks need aegsasti vastava vahendiga üle hooldada. Eriti kipub uksetihendite kuivatamine ununema peale autopesu, kus tahes tahtmata vesi ukse vahele voolab.

Hommikul võib see tõsise probleemi tekitada, kus ust pole mingi jõu abil võimalik avada. Sama lugu on ka ukselukuga – piisk õli paneb võtme keerama ega teki peale pesemist külmumisohtu.

Ukseluku töökindlus tekib päevakorda ka siis, kui autoaku on tühjaks saanud ja puldist pole enam mingit kasu. Kui ukselukke pole tükk aega hooldatud või on kasutatud sellist õli, mis on tolmu endasse kogunud ning ära kuivanud, siis pole sellest mingit kasu. Ukselukkusid tuleb aegajalt õlitada ja võtmega südamikku keerata.

Õige kütus ja talverehvid

1. detsembrist peavad kõik tanklad müüma talvist diislikütust, mis ei hangu madalal temperatuuril, sest selle tihedus on veidi madalam kui suvisel kütusel ja voolavus madalatel temparatuuridel parem. Kui paaki on jäänud suvist kütust, mis külmaga kipub hanguma, siis kindlasti ei tasu sellele peale tankida talvist diislit, sest sel puudub omadus „parandada“.

Tahenenud suvise diislikütusega auto käivitamisel võib rikkuda mitu teist seadet. Parim lahendus on sõiduk puksiiriga kuhugi sooja viia, suvine küte paagis üles sulatada ja asendada talvise kütusega.

Õige kütuse juurde käib ka õigel ajal vahetatud kütusefilter. Kuna kütuses on niiskust, mis ladestub filtrisse, siis miinuskraadide juures see külmub ja tulemuseks on, et auto ei lähe lihtsalt käima.

Kui mõni veel kalkuleerib, kas vahetada juba rehve või mitte, siis tegelikult on praegu selleks õige aeg. „Kui esimene lumi ootamatult maha tuleb, avastavad osad inimesed, et alles siis on õige aeg rehvivahetuseks. Siis ollakse nõus kasvõi hilisõhtuni järjekorras olema, kuigi seda võib ju aegsasi ette võtta, kartmata talverehvide liigset kulumist,“ soovitas Alo Bergström.

Sõiduki korrasoleku kontrollimiseks ei pea endal olema laiad tehnikateadmised, sest seda saab alati teha autoteenindustes. Ka tasuta, sest jälgides kampaaniaid saab näiteks ühes kohas kontrollida akut, teises reguleerida tulesid jne.

Rehvivahetuse võib juba julgelt ette võtta. Foto: Mari Mölder