Inga Raitar: süüd ei ole olemas!

Inga Raitar tutvustas Lauli Loovstuudios Kadrinas läänevirulastele oma uut raamatut ja rääkis suhetest.

Katrin Kivi

Pikka aega naiste ajakirja peatoimetajana töötanud kirjaniku ja kirjastaja Inga Raitari sulest on ilmunud järjekordne raamat „Suhtesõlmed. Köitvast seksist tõelise armastuseni“. Sedakorda on tegemist suhteõpikuga, mis põhineb Raitari kogemustel ja suhete uurimisel. „Olen püüdnud ühendada Lääne psühholoogia idamaade filosoofiaga, mitte neid vastandada,“ kommenteeris kirjanik koosviibimisel.

Raitar rääkis, et raamatu käsikirjale pani ta punkti juba eelmisel aastal. Olles arvanud, et raamat on valmis, saabus naisele teade raskest haigusest. Et haigus oli asunud ründama naiselikkusega seotud organeid, võttis raamatu autor seda kui viidet – keha püüab talle veel midagi õpetada. Nii asus ta uuesti enesega tööle ja selle käigus kirjutas käsikirja veel kord läbi. „Raamat on sündinud kaks korda. Usun, et seetõttu sai see veelgi terviklikum,“ arvas Raitar.

Inimsuhted on meie eneste peegeldus

„Suhted on inimese elus väga tähtsad, kui neid ei oleks, siis me ei areneks. Suhted on selle jaoks, et jõuaksime iseendale lähemale, õpiksime iseennast tundma,“ rääkis Raitar oma veendumustest. Tema arvates on väga tähtis aru saada, et teist inimest muuta ei saa. „Kui suhtes tekivad probleemid, siis tuleb vaadata peeglisse ja küsida, mis on minus sellist, mis väljapääsu otsib, mis lahendust vajab. Me tõmbame alateadlikult ligi inimesi, kes toovad välja meie varjuküljed.“

Kõige enam tekitas koosviibimisel diskussiooni väide, et suhetes pole süüd kui sellist olemas. „Me kõik käitume ja tegutseme konkreetses ajahetkes ja situatsioonis parimal võimalikul viisil,“ selgitas kirjanik. „Toimunule hinnangu anname alles hiljem. Siis hoiame peast kinni ja mõtleme, miks me ometi nii tegime. Ennast või teist poolt pole aga vaja süüdistada, sest kõik juhtus täpselt nii nagu juhtus, võttes arvesse antud olukorra tingimusi ja osalejate kogemusi. Kui kokku saavad kaks inimest, siis tegelikult kohtuvad kaks väga keerukat süsteemi, kelle käitumist mõjutavad nende alateadvus, kogemused, lapsepõlv ja veel paljud muud tähtsad tegurid. Mitte keegi meist ei tee teadlikult valikut, mis kahjustaks meie elu.“

Autopiloot versus teadlikkus

Raitar rääkis, et valdava osa oma elust kulgeme autopiloodil. Suhete õnnestumisel on väga tähtis aga teadlikkus. „Konfliktsituatsioonis tulevad alati mängu ka emotsioonid. Mõistlik oleks püüda neid märgata ja mitte lasta neil ennast allutada ning lihtsalt reageerida. Tähtis on püüda mõista teist inimest, miks ta just nii käitus või tegi. Sama tähtis on mõista ka ennast, miks mina nii või teisiti käitusin. Sageli aga juhtubki see, et negatiivsele reageeritakse negatiivse laenguga. Miinusmärgiga emotsioonist kantud teod tõukavad meid teineteisest eemale ja nii tekib iga tüli järel kahe inimese vahel järjest suurem lõhe. Lõpuks küsitakse, kuhu siis armastus kadus?“

Mis saab siis kui õppetund on omandatud? „Kui nn ülesanne lahendatakse, siis on ainult kaks varianti,“ naeris Raitar. „Kas minnakse lahku, et järgmist õppetükki omandada uues suhtes, või jätkatakse koos. Üldiselt on vähe paare, kes koos teadlikult kasvavad ja arenevad. See on selge, et selliste paaride suhted muutuvad järjest lähedasemaks. Valdavalt on aga nii, et suhtest õpib ainult üks, või katkebki suhe enne, kui eneses vigu märgatakse. Nii komistataksegi sama reha otsa üha uuesti ja suhtekogemused muutuvad järjest valusamaks – kuni ükskord oled ikkagi sunnitud aru saama!“