Kaks Poola filmi

PÖFF on täies hoos, filme saab vaadata nii kinos kui kodus. Noppisin soovitamiseks tänaseks hetkeks avatud filmidest kaks Poola linateost.

Margit Adorf

Mõlema filmi puhul on see hea asi, et kui teil on soovi filmi näha kinolinal, siis sedagi veel jõuab. „Mõru armastuse“ seanss on kinos eeloleval pühapäeval ja „25 aastat süütuna“ linastub esmaspäeval. Paraku tuleks selleks küll Tallinnasse sõita. PÖFF-i veebikinos aga saab neid filme vaadata kuni detsembrikuuni.

Tõestisündinud lool põhinev film

„25 aastat süütuna“ on debüütfilmide võistlusprogrammis ja PÖFF-i raames toimus selle rahvusvaheline esilinastus. Peab ütlema, et sisukirjelduse järgi ma algselt eriti ei kippunudki seda vaatama. Saati veel seetõttu, et oli ka kerge eelarvamus – äkki on debütant korraga liiga suure tüki hauganud ja ei saa teema kajastamisega hakkama.

Asjatu kartus. Režissöör Jan Holoubek on varem filme teinud operaatorina, kuid režissööriametigagi saab ta suurepäraselt hakkama. Muidugi on filmi juures märkimisväärne ka linaloo visuaal, nii kaameratöö (operaator Bartlomiej Kaczmarek) kui valgustus.

Film on kindlasti olnud rängaks katsumuseks peaosalisi mängivaile näitlejaile, sest siin on ikka väga palju ahastust, abituse tunnet ja toorest vägivalda. Alusetult vangi mõistetud noormeest Tomasz Komendat kehastab Piotr Trojan ja tema ema rollis on Agata Kulesza.

Lugu rullub vaataja ees lahti aeglaselt ja hüplikult, kuid hoiab teid kindlasti magnetina ekraani küljes kinni. Vaatama asudes te teate juba, et peategelane on süütu, teisiti ju ei saakski, sest film põhineb tõestisündinud lool ning kusagil Poolas elab tõepoolest Tomasz, kes kõik päriselt omal nahal läbi elas.

Kui te viitsite guugeldada, siis leiate peategelase nime arvutisse toksides hulgaliselt Poola ajakirjanduses ilmunud fotosid, mis kajastavad tõelise Tomaszi emotsioone, miimikat. Film järgib seda väga täpselt.

1996. aastal vägistati ja tapeti Poola ühes väikses asulas 15-aastane tüdruk. Kolm aastat pärast jõhkrat kuritööd ei olnud ikka veel süüdlast leitud. Asjalood kulgesid nii, et trellide taha saadeti Komenda, kes ei olnud tegelikult üldse sel ööl kodust lahkunudki. Lisaks peab mainima, et noormehel puudus ka igasugune varasem kuritegelik taust. Ta elas koos oma perega, töötas autopesulas ja oli täiesti tavaline tagasihoidlik noormees.

Kuidas vangistus edasi kulges ja kuidas lõpuks õiglus jalule seati, seda vaadake filmist. Mina vaatasin veebikinos ja peab ütlema, et keerasin päris räigete kohtade peal heli kinni. Kui vangi satub päriselt selline rets, siis see vast ei mõjuta, et tema elu seal põrguks tehakse, aga kui vaatad filmi teadmisega, et inimene pole milleski süüdi, siis on asi ikka päris võigas.

Poolas on alusetult süüdimõistetute probleem olnud väga laialdane. Näiteks 2016. aastal sai seal 70 inimest riigilt kompensatsiooni süüta vangis veedetud aja eest. 2017. aastal oli see number 27, Poola ajakirjandus kajastab, et aastatega on olukord paremaks muutunud.

Komenda juhtumis leiti lõpuks üles ka tõeline süüdlane, kuid teda alusetult vangi saatnud ametnikud ei ole karistada saanud. Vanglast vabanedes oli Komenda 42-aastane, trellide taga veetis ta 18 aastat. Nüüdseks on tema tööks abistada ellunaasmisel inimesi, kes on ebaõigelt süüdi mõistetud.

„25 aastat süütuna“ on poola keeles, filmile saab veebikinos valida tiitrid kas eesti või inglise keeles.

Mängufilmina mõjuv dokumentaal

„Mõru armastus“ on kordades helgem vaatamine, kuid siiski mitte üdini rõõmustav. Tegemist on dokumentaalfilmiga, mis mõjub pigem mängufilmina. See on poeetiline linateos, kus on ka palju muusikat.

Venemaal, Volga jõe peal sõidab kruiisilaev, kus käiakse puhkust veetmas ja endale kaaslast otsimas. Klientuuri seas on vist küll rohkem vanemaealisi inimesi, nooremad on pigem laeva töötajad.

Filmi autor Jerzy Sladkowski järgib nelja paari armuloo arengut, lisaks portreteerib ta ka meeste omavahelist sõprust ja naiste sõbrannajutte. Paaride tegelased suhtlevad ka omavahel – sõbrunevad, pihivad, avavad oma minevikku, laulavad, nutavad, igatsevad, loodavad.

Tegelased igaüks eraldi võetuna joonistuvad väga hästi välja, igaühel on oma krutskid, kõik nad on õige pisut teatraalsedki, aga midagi võltsi selles loos ei tundu. Poeb vägagi nahavahele ja paneb siiralt kaasa elama. Kõige noorem paar on 25-aastased laevamuusikud, vanim armastuseotsija on pensioniealine.

Midagi siivutut filmis ei näidata, kõik on delikaatne ja omal kohal. Filmitegijad ei trügi kordagi oma kommentaaridega kaadrisse, selles linateoses ei intervjueerita kedagi ja midagi ei kommenteerita. Vaatlusalused tegelased räägivad ise oma lood.

See on niisugune film, mida peab kogema. Loo autorid viivad vaataja oma tegelastele hästi lähedale ja te saate siin naerda ja kurvastada koos nendega. Linateosel on melanhoolne alatoon, aga kindlasti saate näha õnnelikku lõppu. See on niisugune film, mis jätab teile kokkuvõttes sooja emotsiooni. Usun, et teile meeldib see film.

„Mõru armastus“ on vene keeles, filmile saab valida inglise keelsed tiitrid. Veebikinos on film dokfilmide programmi all.

Hetk filmist „25 aastat süütuna“. Tomasz Komenda (Piotr Trojan) ema (Agata Kulesza) oli pojale kogu aeg toeks. Foto: pressimaterjalid

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga