Kolmandal „Kadrina hääl“ võidutsesid Tankeri ja Õllenaudi pruulikoda

kadrina olu 1

Kadrina rahvamajas toimus kolmas väikestes pruulikodades toodetud õllede degusteerimine ja hindamine „Kadrina hää“. Suure tõenäosusega on tegemist suurima sellelaadse ettevõtmisega Eestis. Sel korral oli hindajaid ligemale 60, kes esindasid seinast seina maitsemeelt: alates väikeõllede asjatundjatest ja lõpetades poliitikutega.

Aivar Ojaperv

Eestis on juba ligi 30 pruulikoda, kus toodetakse nn käsitööõlut. Lisaks tegutsevad „mustlaspruulid“ ehk õlletootjad, kel on küll oma oskusteave ja retseptid, kuid pruulimiseks renditakse mõne teise väikepruuli seadmeid. Kõik nimetatud on tekkinud paari-kolme viimase aasta jooksul pärast seda, kui tehti seadusemuudatus ja väikeõlletootjate jaoks vähendati aktsiisimäära poole võrra.

Kõik ei mahtunudki võistlema

Kadrina Saunaklubi – nemad „Kadrina hääd“ korraldavadki – tabas üsna „õllerevolutsiooni“ alguses ära, et väikepruulikodade populaarsus hakkab järsult tõusma ja sarnased degusteerimised-hindamised on kasulikud nii tarbijale kui ka tootjale. Kui esimesel „Kadrina hääl“ osales vaid kolm-neli tootjat kümmekonna õllega ja degusteerijaid oli paarikümne ringis, siis tänavu oli viimaseid juba ligemale 60 ning kõik soovijad enam oma toodanguga degusteerimislauale ei mahtunudki.

„Pidime tegema valiku, sest kui degusteeritav kraam oleks ületanud 20 sordi piiri, siis oleks asi mõtte kaotanud,“ märkis saunaklubi president, birofiil ja seesinase ürituse idee autor Ülo Kais. „Kahjuks ei saanud selle tõttu oma toodangut pakkuda „mustlased“. Samuti võis iga pruulikoda degusteerimisele saata vaid ühe õlle, kuigi võistlusklasse oli kaks –  „kerge“ ja „raske“. See viimane määratlus on pisut meelevaldne ja piir nende vahel hägus. Iga tootja pidi ise otsustama, kummas klassis võistleb: kas kergete nn saunaõllede hulgas või kangete, tummiste ja eripäraste õllede „raskes“ klassis.“

„Kergesse“ klassi kogunes võistlejaid 10 ning võidu napsas Harjumaal Vaidas tegutsevas Tankeri pruulikojas valmistatav Sauna Session. Võistlusele eelnenud ennustusmängus panustatigi sellele õllele kõige rohkem, sest teadlikud õllesõbrad olid „kasevihtadega õlle“ headusest teadlikud: tegemist on ühe enim müüdava väiketootjaõllega Eestis. Õlle omapäraks on kergesti ära tuntav kasevihtade maitse, mida õlle keeduvees eelnevalt tõepoolest leotatakse, 40 vihta tonni vee kohta.

Teise koha sai kergete õllede seas Verneri Meeõlu (toodetakse Raasiku pruulikojas) ja kolmanda Sagadi mõis (tootjaks firma nimega Veldi ja Tütred, pruulikoda tegutseb Juminda poolsaarel).

Kahjuks ei jõudnud esiviisikusse äsja avatud Moe pruulikoja Muddis Golden Ale, aga siinkohal võis tegemist olla ka juhuste halva kokkulangemisega: tegemist oli esimese Moel valminud partiiga ja kuulu järgi käis veel villimisliini häälestus, „Kadrina hääle“ toodud õlled said pudelisse sõna otseses mõttes viimasel tunnil. Seetõttu oli degusteerimisele jõudnud õlu kõikuva kvaliteediga – mõnes lauas parem, mõnes mitte nii hea. Kaubandusvõrku jõudev toodang on juba loodetavasti stabiilselt hea.

Tootjate seas populaarne

Raskete õllede võistlusklassis pälvis esikoha Tume Pool, mille edu oskasid samuti päris mitmed degusteerijad ette ära arvata. Seda õlut pruulitakse Eesti ühes vanimas väikepruulikojas Keilas, poelettidelt leidmiseks on ehk abiks teadmine, et Keila õlled kannavad kaubamärki Õllenaut. Teise koha sai mullu sama võistluse võitnud Tammine Õlu (Vormsi pruulikoda) ja kolmanda Jää Vabaks! (tootja Õllevõlur asukohaga Murastes).

Degusteerimist juhendanud ja õllesid tutvustanud Eesti tuntuim õlleblogija Karmo Tüür märkis, et „Kadrina hää“ on tootjate hulgas omandanud juba sellise populaarsuse, et pea kõik räägivad sellest. „Lisaks olin huvitava tõsiasja ees: mõni võistlusele jõudnud õlu oli nii uus, et minagi nägin seda esimest korda, rääkimata maitsmisest.“

Karmo Tüür esitleb võitjat, Tankeri Sauna Sessionit. Fotod: Mihkel Lehtmets

Ettevõtmise algataja, Kadrina saunaklubi president Ülo Kais hindas õllesid väljaspool arvestust, et tulemusi mitte mõjutada.

One Comment