Korilasi aitab leida päästekopter

lennusalk 3

Juba aastaid tegutseb Politsei- ja Piirivalveameti juures lennusalk, mis on varustatud moodsate helikopteritega, milledega päästetakse hättasattunuid, tegeletakse inimeste otsimisega ja mida kasutatakse ka NATO õhuturbe missioonide julgestamiseks.

Kaius Mölder

Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga lennutegevuse koordinaatori Rain Jõeveeri sõnul tehakse ühes aastas umbes tuhat lendu, millest päästeotstarbelisi lende on 40 protsenti. Süsteem on üles ehitatud selliselt, et kui häirekeskusest saabub lennusalka abipalve, siis kopterimeeskond on valmis päevasel ajal välja lendama 15 minutiga, öösel on väljalennu valmidus tund aega.

Lennud väikesaartele

Päästelende tehakse erinevatel põhjustel, näiteks alles hiljuti tuli suurelt kruiisilaevalt päästa terviserikke saanud inimene. „Seda tuleb aastas mõned korrad ette, et üsna ekstreemsetes oludes tuleb abivajaja laevalt kopteripardale saada,“ täpsustas Jõeveer. Palju rohkem tuleb kopterimeeskondadel lennata Eesti väikesaartele, kust tarvis abivajajaid kiiresti mandrile toimetada. Jõeveeri sõnul juhtub seda korra paari nädala jooksul.

Kopteri meeskonda kuulub neli liiget: kapten, teine piloot, vintsioperaator ning pinnaltpäästja, kes on lisaks veel väljaõppinud parameedik. Kui on tegemist eriti raske juhtumiga, siis võetakse päästelennule kaasa ka arstibrigaad.

Lisaks pääste- ja meditsiinilendudele tuleb Jõeveeri sõnul igal aastal teha kümneid otsingulende. Eriti tekib selline vajadus hilissuvel, kui vanemad inimesed seeni või marju korjates metsas ära eksivad või eaka inimese tervis lihtsalt ütleb üles. Siinkohal rõhutas Jõeveer, et alati võiks inimesel laetud mobiiltelefon metsa minnes kaasas olla, samuti peaksid riided olema silmatorkavad, mis teevad inimese otsmise oluliselt lihtsamaks.

Öövaatlusseadmed

„Kopterid on varustatud spetsiaalse tehnikaga, mille abil võib kopterimeeskond märgata mobiiltelefoni valgust juba kilomeetrite tagant,“ rääkis Jõeveer. Kadunud inimesi on leitud isegi põleva sigareti abil, rääkimata taskulambist või väikesest metsa alla tehtud lõkkest, mida on kopteri öövaatlusseadmetega lausa viie kilomeetri kauguselt näha.

Lõpetuseks tõi Jõeveer välja juhtumi, kus vanem naisterahvas oli kolm päeva kadunud ja käisid ulatuslikud otsingud. Kolmandal päeval, kui naise asukoht oli kindlaks tehtud, üritas vanaproua ennast kopteri eest aga ära peita, arvates, et kõik kulud, mis tema otsimise peale läksid, tuleb tal endal kinni maksta. „Kindlasti ei tule kadunud inimesel omast taskust midagi kinni maksta, sest kadunud inimeste otsimine käib kopterimeeskonna tööülesannete hulka,“ rahustas Jõeveer.

Lennusalga kopter. Foto: galerii.estrescue.eu

Share This: