Maarika Mesipuu-Veebel seriaalist „Õnne 13“: pidasin lapsena seda eliitsarjaks

anu õnne 1

Legendaarse telesarja „Õnne 13“ üheks kantsiks on läbi aastate olnud Uuevariku talu, mida peavad Richard ja Annemai Kattai. Nüüd puhuvad majapidamise ümber uued tuuled, mis tulevad kauni linalakk Anu poolt, kes on noorperemees Intsu väljavalitu. Sellest, mis teoksil, rääkis Anu osatäitja Maarika Mesipuu-Veebel, Rakvere Teatri näitleja.

Tõnu Lilleorg

Maarika, Anu tundub olevat väliselt selline malbe neidis, kuid mõte töötab nagu koorelahutaja.

Arvan, et Anu on väga sihikindel noor naine ja tema jaoks käivad asjad maailmas niimoodi, et kui sa midagi tahad, siis sa pead ise vaeva nägema, niisama ei kuku sülle midagi. Ta sekkub seal maal väga jõuliselt mingitesse harjunud mustritesse, mis on seni ühtemoodi toiminud.

Kui praegu elab Anu koos Intsuga Uuevarikul, siis rahul ta selle olukorraga ju pole?

Jaa, temal on siht silme ees, et tema tahab Morna linna oma maja. Ja ma arvan, et ta teeb kõik, et seda saada. Ses suhtes ta ei ole küll üle laipade mineja, et tahaks suhteid ära rikkuda ja kellelegi halba teha, aga ta tahab, et kõigil oleks hea, ning ta ei unusta hetkekski ennast, et temal peab olema hea ja tema peigmehel peab olema hea. Ta soovib ka kasvatada oma peigmeest, et mees, võta jalad alla, tule oma vanemate varjust välja. Ma arvan, et Anu tahab tunda end võrdsena, ta arvab, et ta ka väärib seda, et tal on oma elu, oma kodu, et ta ei ole sõltuv Uuevariku vanaperemehest ja vanaperenaisest. Et tal oleks oma koht, kus  saaks realiseerida oma soove ja mõtteid.

Vanaperemees Riksile ei meeldi, et poeg tahab välja kolida.

Jah, ilmselt see on selline meheliku uhkuse riivamine, et tuleb mingi naine ja hakkab tema poega kamandama. Riks tahab ise väga hoida kontrolli oma pere ja oma poja üle. Ta on selline eesti talumees, kes arvab, et kuni tema elab ja on peremees, ta ikkagi teab, kuidas asjad käivad.

Kuidas Anul Intsu emaga klapp on?

Täitsa hea, ma arvan, et Annemaile meeldib, et kellegagi on sellist naiselikku juttu ajada. Ta on pidanud tugev olema ja hakkama saama, ümberringi on tal pojad olnud. Seal meeste keskel on ikka värskendav, kui noor naine tuleb ja toob mingeid naiselikke tuuli.

Mis Anule meeldib Intsu juures?

Tal teeb südame soojaks selline armsus ja maalähedus. Ta on oma elus varem kokku puutunud selliste tüüpidega, kes pigem ennast näitavad, ta on maininud, et Ints pole mingi geelitatud juustega vurle, vaid selline heasüdamlik ja rahulik, ning ma arvan, et ta sisendab Anule turvalisust. Et selle mehega on tegelikult hea luua pere ja kodu. Ma arvan, et seda turvalist perekonda Anu tegelikult igatseb.

Jah, vurle ja mats nagu Tammsaarel.

Jah, just.

Kus see Uuevariku reaalselt asub?

Saku vallas. Esko talu, väga tore ja armas talu. Kui ma vaatasin lapsena „Õnne 13“, siis ma arvasin, et see peab olema üks Lõuna-Eesti koht, ja ma mõtlesin, et kuidas nad nii kaugele sõidavad seda võtet tegema.

Mis tunne oli, kui teid paari aasta eest kutsuti sarja mängima?

Väga võimas. Minu jaoks oli see väga selline vau, et nii tore! Üles kasvades ja televiisorit vaadates oli see tundunud selline eliitsari, kus mängivad ikkagi pärisnäitlejad. Siis see tunduski nagu nii võimas, et tõesti, nüüd mina ka.

Kust te pärit olete?

Mina olen pärit Muhust, seal üles kasvanud. Läksime sinna elama minu vanaema juurde, kui ma läksin kooli. Põhimõtteliselt ma olen ikka maalaps. Ja hiljem olen elanud gümnaasiumi ajal Kuressaares ja sealt edasi Tallinnas, Viljandis ja nüüd siis Rakveres. Omamoodi hea on teha tegelast, kes ei tea maaelust väga palju, kes ei oska näiteks puid lõhkuda. Mina olen lapsest peale puid lõhkunud ja praegu oma Rakvere kodus ka iga päev lõhun puid. Kui ühes osas pidin endale kirvega kätte lööma, siis ma kohe harjutasin enne, et kuidas mööda lüüa, see on naljakas. Seal sarjas on hea vaadata nii-öelda teiselt poolt, et kuidas on, kui ma ei teaks maaelust midagi. Kui see sõnnik ja muda oleks täitsa võõras teema.

Anu tundub tõesti üsna võhiklik taluelu suhtes.

Jaa, eks stereotüübi pealt näitleja loob ikka esimese tõmmise. Rolli loomisega tuleb esitada küsimusi, kes tegelane on. Näiteks nagu see, kas ta on beib. No päris beib Anu ei ole. Ta teeb aeg-ajalt selliseid väljaütlemisi, justkui tahaks mingit tõde kuulutada.

Ta ehk testib olukorda, kuidas reageeritakse, mis võimalused on varjul?

Ja-jaa, ta laob mingi kõva avalduse lauale ja siis vaatab, et nonii, kas tuleb reaktsioon, kas on vaja veel midagi öelda.

Et oma eesmärke saavutada, tuleb olla taibukus ja ehk kavalgi?

Selle naise kujutluses küll. Kindlasti on maal naisi, kes lasevad kõike mehel otsustada, teevad lihtsalt nii, nagu peab, ei suuna väga. Aga Anu ei lase ennast niisama suunata.

Anu püüab olukordadele kerget survet avaldada, et näha, kuhu võiks edasi liikuda.

Jah, selline tunne on mul olnud seda rolli tehes. Ta võtab ennast justkui kokku ja ootab teistelt ka enda kokkuvõtmist, et liigutaks õigesse suunda.

Maarika Mesipuu-Veebel mängib seriaalis Anu, kes soovib luua endale toreda kodu. Foto: ERR