Näitus „Riigikogu 100“ jõudis Rakverre

Tänavu tähistatakse saja aasta möödumist Riigikogu eelkäijaks olnud Asutava Kogu loomisest. Esmaspäeva keskpäeval avati Rakveres sellele tähtpäevale pühendatud rändnäitus.

Liisi Kanna

Nädalal alul kogunesid Parkali tänava promenaadile mitmed endised ja praegused riigimehed ning linnajuhid, et üheskoos kuulutada Rakveres avatuks näitus „Riigikogu 100“.

Parlamendi sajandale aastapäevale pühendatud väljapanek annabülevaate Eesti esinduskogu sajandipikkusest ajaloost, mis kajastab Eesti Ajutise Maanõukogu, Asutava Kogu ja Riigikogu koosseisude tegemisi.

Aastal 1919 23. aprillil tuli Tallinnas kokku esimene iseseisvas Eestis rahva poolt valitud esindus – Asutav Kogu. Iseseisvusdeklaratsiooni, põhiseaduse ja maaseaduse vastu võtnud ning Eesti riigi jaoks üliolulisi küsimusi lahendanud esindus tegutses kui parlament. Asutava Kogu otsused lõid vundamendi Eesti riigile.

Näituse avamisel Rakveres pidas sissejuhatava kõne Riigikogu aseesimees Siim Kallas, kes märkis, et see oli väga suur otsus, kui Eesti riik valis 1919. aastal parlamentaarse riigikorra. Ning kuigi praegu tähistatakse parlamendi sajandat aastapäeva, siis 1934. aastal selle töö tegelikult katkestati.

„Nüüd uuesti on parlament töötanud 27 aastat ja mis tahes seal ka ei ole juhtunud, milliseid vaidlusi seal ei ole ka peetud, mina küll ei ole Eesti ühiskonnas kuulnud veel sellist ettepanekut, et peaks üldse parlamendi laiali saatma,“ arutles Kallas.

„20. sajandi kogemus on nii ebameeldiv selle kohapealt, mis juhtus parlamentaarse demokraatia protsessi katkestamise järel, et keegi ei tule täna enam selle peale,“ lisas ta.

Riigikogu aseesimees kutsus üles väljapanekuga tutvudes just Riigikogu rollile tähelepanu pöörama. „Loodan, et näitust vaatavad inimesed mõtlevad natuke ka selle peale, kuidas see asi toimib ja miks seda üldse vaja on,“ sõnas Kallas.

„Ainest mõtlemiseks, kuidas demokraatlikus riigis otsuseid tehakse, on muidugi palju. Kuidas valitakse need inimesed otsuseid tegema, missugune on otsuste mehhanism, missugune on vahekord täitevvõimu ja parlamendi vahel,“ loetles Riigikogu aseesimees, lisades, et kindlasti on võimalik demokraatiat ka arendada.

„Aga minul on küll veendumus, et parlamentaarne kord püsib meil veel pikka aega,“ sõnas Kallas lõpetuseks.

Külalisi tervitanud linnapea Marko Torm märkis, et Rakvere on kaheksas linn, kuhu rändnäitus üles seati. „Me oleme ankrulinn – pärast siit minekut pakitakse asi kokku ja see läheb Tallinnasse hoiule,“ sõnas Torm. Linnapea lisas, et vaadates, kuidas promenaadil kõndivad inimesed tahtsid näituseseinte vahelt läbi minna, tekkis mõte, et äkki saab Rakvere võimaluse väljapanekut pikemaltki üleval hoida, kui septembrikuu kolmanda nädalani.

Torm avaldas ka tänu linnaametnikele ja asjaosalistele, kes näituse Rakverre jõudmist organiseerisid. „Ega need asjad niisama lihtsalt siia ei jõua. Keegi ei tule selliseid näituseid pakkuma, kui me ise ei ole aktiivsed,“ toonitas ta.

Parlamendi 100. aastapäevale pühendatud näitus on kujundatud tänavana, mille kahel pool asetsevad majapaarid tähistavad esinduskogude läbitud aastakümneid. Väljapanek on stiliseeritud ajakohaste tekstide ja piltidega. Akende ja uste vahelt vaatavad vastu ajaloolised suurkujud ja tähtsündmused.

Väljapanek hõlmab kahte suurt perioodi aastatel 1917–1940 ja 1991–2018. Nende aastate vahele jääb poole sajandi pikkune katkestus, mil Eesti esinduskogu ei saanud kokku tulla ja mida näitusel tähistavad tühjad majad.

„Riigikogu 100“ ekspositsiooni kogupikkus on 10,5 meetrit, laius ja kõrgus 3 meetrit. Näitus on teisaldatav ja valgustatud LED-valgustitega. Näituse autorid on Identity ja Ruumilabor ning teostajad Ruutu6 ja Red Hat. Väljapaneku kuraator on Eesti Rahvusraamatukogu parlamendiinfo keskus.

Rändnäitus „Riigikogu 100“ on olnud Viljandis, Pärnus, Haapsalus, Tallinnas, Paides, Tartus ja Narvas. Näitusega saab tutvuda Rakveres Parkali tänaval 20. septembrini.