Paljud autojuhid ei tee vahet ülekäigurajal ja ristumiskohal

Paljud autojuhid – kes liigsest viisakusest, kes teadmatusest – annavad jalgrattureile teed ka reguleerimata ristumiskohal, pidades seda ilmselt ülekäigurajaks ehk „sebraks“. Sarnane teguviis ajab aga segadusse liikluseeskirju mitte nii hästi tundvad ratturid ja kergliiklejad, kes, saanud sõbraliku käeviipe järel just kui eesõiguse tee ületamiseks, arvavad, et neil ongi eesõigus. Tegelikult see nii ei ole.

Aivar Ojaperv

Täiesti eluline näide. Nooruke rattur sõitis mööda Rakvere ringteeäärset jalgrattateed suunaga Moonakülast Tõrma poole. Nn Lepna ringtee ääres tahtis ta teed anda Lepna poolt tulnud autole, kuid see viipas ta lahkesti esimesena teed ületama.

Tõrma ringteel kohtus ta Tartu poolt tulnud autoga. Jalgratturile oli eelmiselt (ring)ristmikult jäänud mulje, et tal on eesõigus, mida tegelikult polnud. Sel korral läks õnneks, auto sai pidama. Olgu lisatud, et mainitud ringristmikud on ühesuguse liiklusskeemiga.

Tegelikult peab Rakvere ringteel ja sellega piirneval-ristuval kergliiklusteel liiklev jalgrattur olema kui elav liiklusentsüklopeedia. Moonaküla viaduktist Tõrmani on neli ringteed (ja ristmikku), Kuulutaja loendas neil kolm erinevat liikluskorraldust.

Moto: surnuaeda ei tohiks kiiret olla

Probleem on selles, et paljud autojuhid ei tee vahet „sebral“ ja reguleerimata ristumiskohal, nagu juba mainitud. Rääkimata jalgratturitest-kergliiklejatest, kelle liiklusteadmised on autojuhtidest veelgi väiksemad. „Reguleerimata ristumiskoht ehk ülekäigukoht on suhteliselt uus termin, sellest ka segadused ja teadmatus,“ põhjendas Rakvere Autokool OÜ juhataja Tarmo Tänavots.

Kui „sebra“ on „sebra“ olnud aastakümneid ja selle märgistus sõiduteel kõigile arusaadav, siis reguleerimata ristumiskoht (näiteks jalgrattateega) märgistatakse sõiduteele teisiti (vaata skeemi).

Liikluseeskirja uusim versioon annab autojuhile „sebral“ käitumiseks järgneva juhise: § 46. Lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale või ülekäigurajal teeületamisvõimalust ootavale jalakäijale. Põhimõtteliselt siis tingimusteta peatumist ei nõuta, kuid jalakäijale (ja sama eeskirja põhjal ka jalakäija kiirusega liikuvale jalgratturile) peab teed andma.

Reguleerimata ristumiskoha kohta ütleb aga LE järgmist: § 235. Kui teel on omaette jalgrattatee ja tee reguleerimata ristumiskoht, peavad jalgrattur ja mopeedijuht andma teed teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega seatud teisiti.

„Autojuhi liigne viisakus võib jalgratturile osutada karuteene – ratturile võib jääda mulje, et sarnastel ristmikel ongi tal eesõigus,“ tõdes Tänavots. „Üldiselt ei ole ratturil ülekäigukohal eesõigust, aga siin on palju eriolukordi: kas ülekäigukoht asub ristmikul – kui asub, siis peab pööret sooritav auto andma teed jne. Samuti on liiklus ringristmikel reguleeritud niivõrd erinevalt, et kergliiklejal tekib paratamatult segadus. Kõige lihtsam retsept: jalgrattur või jalakäija peab igal juhul olema ristmikul eriti tähelepanelik, sest tema on nii või teisiti nõrgem pool.“

Vanem proua, kes Lepna ringteel ei pidanud paljuks rattasadulast maha ronida ja ületada ristmik ratas käekõrval, ütles et tema motoks on „surnuaeda kiiret pole.“ „Tegelikult ma ei tea, kuidas siin käituma peab, aga igaks juhuks annan ma autodele igal pool teed,“ rääkis ta. „Alles siis, kui autojuht on viibanud ja mina vastu noogutanud, siis lähen auto eest läbi. Pigem karta kui kahetseda.“

Märkide uputus

Ning et olukord veel segasem oleks, siis veel üks säte LEst.

• 45. Juht peab andma jalakäijale teed: 4) pöörde lõpetamisel ristmikult välja sõites. Seejuures LE ei täpsusta, kas teed peab andma ainult „sebral“ või ka ülekäigukohal – kui ei täpsusta, siis ilmselt peab mõlemal.

Aga seda vaid siis, kui ei ole korraldatud teisiti. Nimelt on sellistes kohtades jalgrattateedel tavaliselt enne ristmikku märk „Anna teed“ (221), kuid mitte alati. Ja vaene autojuht peab nuputama, kas ratturil on märk ees, ei ole ees või on see kusagil põõsa varjus. Näiteks Rakvere ringteel Bauhofi ringil ratturi ees „Anna teed“ märki pole, kahel järgmisel, Lepna ja Tõrma ringil, aga on.

„Liikluseksamil on sellised kohad kõige keerulisemad,“ tõdes Tänavots. „Just sellistes kohtades kukutakse sageli läbi – ilmaasjata peatumist võib tõlgendada liiklusvoo põhjendamatu häirimisena.“

Ning kui „Anna teed“ märki ratturil ees ei ole, siis ringteelt tulevate autode ees on tal eesõigus, kuid see kaob pärast poole sõidutee ületamist, sest alles ristmikule suunduval autol on omakorda eesõigus.

Tänavotsa sõnul on paljudes kohtades teekattemärgistus ja liiklusmärgid vastuolus või on siis asi üle reguleeritud.

Kindlasti on jalgrattateel liiklejad tuttavad ka liiklusmärkidega 431-435 ja 441-445, mis tähistavad jalgrattatee (ja selle eriversioonide) algust ja lõppu. Kohati on selliseid märke „külvatud“ terve rägastik – iga põlluteekese ees jalgrattatee just kui lõpeb, et 5 meetrit hiljem jälle alata. Milleks seda vaja on?

Tänavots: „Sisuliselt tähendavad need märgid tõepoolest jalgrattatee algust või lõppu ja kui teel on ees märk 441, siis peab jalgrattur arvestama, et ta võrdsustub jalakäijaga. Ristmikku peab ta ületama jalakäija kiirusel. Iseasi, kas need märgid on ikka kõikjal otstarbekad, eriti põlluteede otstes, kus jalgrattateed ületab paar-kolm traktorit aastas.“

Paragrahve ja sätteid täis keerulist juttu aitavad illustreerida fotod, millel nähtut kommenteeris liiklusõpetaja Tarmo Tänavots.

_______________________________

Ristmik Bauhofi juures. Kuna jalgrattateel „Anna teed“ märki pole, siis on ratturil-jalakäijal eesõigus. Samas pole aga ülekäik mingil moel tähistatud. Tarmo Tänavots: „Lisaksin veel, et tegemist on väljasõiduga teega külgnevalt alalt, auto peab igal juhul teed andma.“

Lepna ringtee. Liikluskorraldus on enam-vähem korrektselt tähistatud. Autodel on eesõigus, sest tegemist on ülekäigukohaga. Paraku on paljude autojuhtide, samuti ratturite-jalakäijate teadmised selles vallas puudulikud ja arvatakse, et auto peab teed andma. Ei pea! Tarmo Tänavots: „Kui norida, siis jalgratturile viitav lisatahvel peab olema sinise taustaga, sest ametlikult on tegemist asulavälise piirkonnaga.“

 

Piira tankla. Tänavots: „Täiesti ebaselge olukord. Pajusti poolt tulevale jalgratturile „Anna teed“ märki pole, temal on eesõigus. Rakvere poolt tulevale ratturile see märk on ja eesõigust seega pole. Kust autojuht peab teadma, kellel on märk ees ja kellel mitte? Lisaks on autojuhi jaoks jalgrattatee märgistamata – ei ole liiklusmärki ega ka teekattemärgistust. Üldiselt peab autojuht lähtuma teadmisest, et tegemist on väljasõiduga teega külgnevalt alalt ja seega peab ta kergliiklejale teed andma.“

 

Ohtlik ristmik Vana-Vinni poole siirduval teeharul. Ratturi jaoks on asi selge: anna teed! Vana-Vinni poolt tuleval autojuhil on ees ka hoiatusmärk „Ristumine jalgrattateega“ (pole fotol näha). Pajusti poolt tulevate kergliiklejate vaatevälja piirab hekk, samuti on seal laskumine, mis ahvatleb kihutama. See on koht, kus kunstlikul tõkisel oleks erinevalt paljudest muudest ristmikest tõepoolest oluline ja vajalik funktsioon. Tarmo Tänavots: „Autojuhil teeandmise kohustust pole, aga kuna mõned kümned meetrid eespool on tema jaoks hoiatav märk „Ristumine jalgrattateega“, siis avarii korral võib juhtuda, et tegemist on jagatud süüga. Samuti ei saa autojuht väga hästi aru, kust kulgeb jalgrattatee – olukorra muudaks palju konkreetsemaks teekattemärgistus.“

 

 Märgirägastik paarile traktorile aastas. Samale põllule viib kolm teed, neist kaks on varustatud märkidega, üks mitte. On siin ülepea olemas standardid, mis määravad selliste teede-ristmike tähistamise? Tarmo Tänavots: „Täielik nonsenss, märke poleks üldse vaja, sest tegemist on nagunii väljasõiduga teega külgnevalt alalt ja põllult tulija peab nagunii teed andma. Kui ehk, siis on mingil moel asjakohane jalgrattateele viitav sinine tahvel.“

Vaevalt kilomeeter eemal on sama olukord tähistatud aga teisiti: „Anna teed“ märk on ees põllule minevale traktorile, põllult tulevale masinale pole aga mingit märki. Ja jalgratturi kujutisega lisatahvel on valge, mitte sinine. „Ju siis on sinise taustaga tahvlid otsa saanud,“ ironiseeris Tänavots.

Samasuguste märkide rägastik Pajusti alevikus hooviteede otstes? „Neid pole üldse vaja. Taas on tegemist sisse-väljasõiduga teega külgnevale alale ja auto peab seal nagunii teed andma.“