Pensioniühistu Tuleva toob tulest eestlaste pensionid?

A small pile of coins on fire

Veel mõni nädal tagasi polnud tõenäoliselt kuigi palju neid, kes oleks uskunud, et II pensionisammas neid vanaduspõlves majanduslikult vee peal hoiab, sest Eesti II pensionisamba tootlus on võrreldes teistega madalaim, aga haldustasud kõrgeimad. Seetõttu arutletakse tõsiselt vast loodud pensioniühistu Tuleva missiooni ja lubaduste üle.

 

Katrin Kivi

 

Absurdne olukord

Eestlased on pensionisüsteemi tasunud alates 2003. aastast  enam kui 2,3 miljardit eurot. Fondi väärtus täna on üle 2,6 miljardi euro, mis teeb aasta tootluseks 2,9 protsenti. Pole teab mis kiita protsent, ent veelgi jahmatavam on see, et fondide haldustasudeks on kulunud kokku enam kui 208 miljonit eurot, samal ajal kui investorite teenistus on 347 miljonit eurot.

Mitmed uuringud, nagu näiteks OECD riikide raport, kinnitavad, et Eesti II pensionisamba tootlus on võrreldes teistega madalaim, samal ajal haldustasud aga kõrgeimad. Riigikontroll tegi juba mitu aastat tagasi pensionifondidele ettepaneku teenustasude langetamiseks, ent olukord püsis muutumatu.

 

Tuleva tuli appi

„Kuna riik oma 600 000 elanikule appi ei tulnud, siis tuli kodanikuaktiivsuse korras teha oma start-up,“ põhjendas Tuleva üks asutajatest Indrek Kasela veebis antud intervjuus ühistu loomist.

Pensioniühistu Tuleva kodulehelt võib lugeda, et liikmetele lubatakse läbipaistvust ja madalaid kulusid. „Meie filosoofia on selline, et me ei spekuleeri kaugema tuleviku üle ning seetõttu ei loobi ka lubadusi selles osas, milliseks kellegi pensionipõlv kujuneb. Lähtume ideest, et madalam teenustasu jätab iga stsenaariumi korral rohkem raha pensionikogujale kui kõrge teenustasu,“ annavad ühistu asutajad Tuleva kodulehekülje kaudu teada.

Kõige rohkem maksavad teenustasu „Danske Pension 50“ kliendid, seal on haldustasu 1,72 protsenti.

Rakveres Tuleva ideed tutvustamas käinud Tõnu Pekk rääkis, et pensionifondidele on Rahandusministeeriumi määrusega ette nähtud kohustus väikeste sammudega langetada teenustasud 0,5 protsendini, see pidavat juhtuma aga alles paarikümne aasta pärast. Tuleva alustab aga 0,55 protsendiga. „Meie teenustasude suuruse üle hakkavad põhikirja kohaselt otsustama ühistuliikmed ja pole kuigi tõenäoline, et liikmed otsustaksid tasusid tõsta.“

Indrek Neivelt, kes oli pensionireformi aegu Hansapanga juht ja nüüd samuti üks Tuleva eestvedajatest, on avalikult öelnud, et fondi haldustasu määramisel peaks eesmärk olema Rootsi tase ehk 0,24 protsenti aastas. „Kui meie fondid ei suuda sellise tasemega opereerida, siis võiksime kogu pensioniraha anda otse ilma vahendajateta mõnele maailmatasemel fondile juhtida. 100 protsenti Eestisse investeerivatel fondidel oleks õigustatud kõrgem haldustasu,“ kirjutas Neivelt isiklikul koduleheküljel.

 

Mis edasi?

Ühistu on loodud, ent enne kui esimesi reaalseid samme saab tegema hakata, on vaja koguda vähemalt 3000 liiget. Liikmeks saab iga eestlane, kellel on pensionikonto. Lisaks on vaja teha registreerumine ühistu kodulehe vormi kasutades ja tasuda ühekordne liitumistasu 100 eurot.

Tõnu Peki sõnul saavad nad sellise liikmeskonnaga hakata juba ettevalmistusi tegema. „Oleme välja arvutanud, et kui 3000 tüüpilise II samba pensionikontoga inimest ühendaks oma pensionivarad, siis selline pensionifond saavutaks paari aastaga 50 miljoni euro suuruse mahu. Sellise mahu juures saamegi juba algusest peale hoida teenustasud piisavalt madalad.“

3000 esimesele ühistuliikmele pakutakse võimalust panustada ka Tuleva pensionikapitali ja saada nii õigus dividendimaksetele. Pensionikapitali mitte panustanud liikmele lubatakse pensioniboonust.

Mis saab siis, kui ei leita ühistule piisavalt liikmeid? „Musta stsenaariumi korral saame ühistu liikmetega otsustada näiteks, et liikmetasud kantakse tagasi. Algselt arvasime, et kui liitujaid on nädalas sadakond, siis on väga hästi, kolme nädalaga on aga registreerunuid juba 1000. Seetõttu oleme endiselt optimistlikud,“ sõnas Pekk.

Swedbank langetab hindu

Swedbank Investeerimisfondid ASl juhatuse esimees Kristjan Tamla kinnitas Kuulutajale, et pensionifondide ja ka teiste investeerimisfondide tasud on ka neile oluline teema. „Kuna pensioni kogumine on pikaajaline protsess, siis võib isegi väike erinevus haldustasu määras aastakümnete lõikes suurt kulude erinevust tähendada,“ ütles Tamla.

„Sel põhjusel on Swedbanki pensionifondide haldustasud viimasel ajal oluliselt langenud ning meie pensionifondid on Eestis kõige madalamate tasudega,“ jätkas Tamla. „Kui veel eelmise aasta suvel jäid Swedbanki teise samba pensionifondide tasud vahemikku 0,9 – 1,6 protsenti, siis tänaseks on need langenud vahemikku 0,6 – 1 protsenti. Näeme, et lähima aasta jooksul langevad need tasud veelgi. Seega on juba mõne Swedbanki pensionifondi haldustasu jõudnud väga lähedale Tuleva reklaamitavale tasule.“

Äsja Rakveres toimunud investeerimisseminaril LHV Panka esindanud maakleritegevuse juht Alo Vallikivi tunnistas, et on Tuleva osas veidi skeptiline. „Nende retoorika on agressiivne ja negatiivne praeguse süsteemi osas, samas võtavad sõna inimesed, kes on selles süsteemis osalenud,“ kommenteeris Vallikivi. „Teades, kui keeruline on jõuda pensionifondi kliendini, peavadki nad niimoodi turundama, kuid kahtlen, kas indeksitesse investeerimine on just igaühele sobiv ja teenustasude argument ülim. Kindlasti soovin neile jõudu ja toetan mõtet, et iga pensionikoguja peaks kõiki argumente kaaluma ja iseseisvalt otsustama.“

—————

Rannar Vassiljev: tulevikku ei saa ennustada minevikus toimunu põhjal

Kuulutaja palus antud teemal kommentaari endiselt tervise- ja tööministrilt, SDE volikogu liikmelt Rannar Vassiljevilt: “See, et pensionifonditurule siseneb uus teenusepakkuja, on igati positiivne. Tihedam konkurents peaks parandama pakutava teenuse kvaliteeti ja langetama hindasid. Nii võiks juhtuda ka Tuleva turule tulekuga, ehk siis ettevõtmine tõotab kasu ka neile, kes oma senist pensionifondi vahetama ei kipu. Kuna uus pensionifond veel turul ei tegutse ning praegu käib alles ühistu moodustamine, saab hinnangute andmisel lähtuda sellest, mida plaanitakse ja avalikkusega jagatakse.

Tuleva kritiseerib seniseid pensionifondide kõrgete teenustasude ja kehva tootluse pärast. Kui Tuleva poolt lubatud 0,55protsendine teenustasu saab teoks, siis on see kahtlemata soodsaim. Ka tootluse osas ei hiilga meie pensionifondide keskmine võrdluses näiteks teiste OECD liikmesriikidega. See annab loodavale ühistule julgust astuda konkurentsi lihtsa strateegiaga – investeerida kogu maailma aktsiatesse ja Euroopa võlakirjadesse vastavalt nende osakaalule turul, teisisõnu indeksfondidesse.

Millised saavad olema pakutavates fondides aktsiate ja võlakirjade osakaalud, on veel ebaselge. Julgen prognoosida, et pikas perspektiivis on Eestis fonde, mis ületavad Tuleva poolt pakutava lihtsa lähenemisega saavutatavat tootlust ja ka neid, kes sellele alla jäävad. Millised osutuvad üheks ja millised teiseks, sõltub fondihaldurite nutikusest ning seda näitab aeg.

Usun, et ei eksi väga palju, kui väidan, et keskmine pensionikoguja ei ole maailma finantsturgudel toimuvaga kursis. Seetõttu võib fondide pakutavale hinnangu andmine probleeme tekkida. Üldiselt on mõistlik võrrelda teenustasusid (ehk hinda) ning tootlust (ehk kvaliteeti), samas arvestada, et agressiivsem strateegi tähendab üldjuhul suuremat riski ja pensioniks kogutu väärtuse kõikumist ajas. Ja nagu elus ikka – tulevikku ei saa ennustada pelgalt minevikus toimunu põhjal.”