Rakvere linnaruum saab valgemaks

valgus

Rakveres alustati ajalooliste hoonete ette uute valgustatud infotahvlite paigaldamist. Infotulbad on üheks osaks projektist „Valgustatud Rakvere“, mille raames saavad lähiaastatel valguslahendused linna trepid-sillad ja seinamaalingud, pikemas plaanis ka avalikud hooned.

Liisi Kanna

Möödunud nädalal seati Rakvere gümnaasiumi juurde üles uus infotahvel, mis oli esimene plaanitavast kümnest. Lähema poole aasta jooksul saavad järk-järgult infotulba ka Kirikupark, Viru maakohus, Rakvere teater, Rakvere saksa ühisgümnaasiumi hoone, Vabadussõja ausammas, Palermo metsa lähistel asuv Vabadussõja mälestusmärk, Rakvere turuhoone, pangahoone ja Rakvere ordulinnus – Vallimägi, mille tahvel ka järgmisena paika pannakse.

 Infotahvlite süsteem

Rakvere linnakunstnik Marju Püümets rääkis, et infotahvlite süsteem vajas uuendamist, kuna praegused on vanad ja amortiseerunud. Samuti on plaanis tahvlitele lisada QR-kood, mille abil saab internetist rohkem informatsiooni lugeda ja ka pildikogu näha.

Linnapea Marko Tormi hinnangul saavad infotahvlid tulevikus ka omamoodi teejuhtideks:

„Ühel hetkel saame külaliste jaoks luua infotahvlite põhjal linnaga tutvumiseks liikumisteekonnad, mida on mugav numeratsiooni või äpi-baasil läbida.“

Uute kahe meetri kõrguste tahvlite valmistamiseks kasutatakse alumiiniumkomposiiti ja need saavad LED-valgustuse, info tuleb neile eesti ja inglise keeles.

„Uued tahvlid saavad tänapäevase lahenduse – kui tekib vajadus infot vahetada, ei pea kogu tulpa maha võtma, vaid muudatusi saab teha tunduvalt lihtsamalt,“ kirjeldas linnakunstnik Marju Püümets.

Ta nentis, et ehkki ilmastikule vastupidavate materjalide ja lahenduste otsimine oli aeganõudev, on töö end ära tasunud. „Vanade infotahvlite konstruktsioonid on kõik erinevad ja iga tahvli juures peab midagi ümber mõtlema. Heameel on tõdeda, et leidsime lõpuks hea kostööpartneri, kes on südamega asja kallal ning mõtleb kaasa,“ rõõmustas Püümets.

Ka Marko Torm leidis, et alles tänavu ametisse astunud linnakunstniku jaoks oli see väljakutse, sest tööd alustades oli ootel mitmeid pikka aega tegemist vajanud asju.

Valgustus Vallimäe treppidele

Ühe suure plaani esimesi vilju võib aga näha juba lähiajal. „Kavatseme järgneva kahe aasta jooksul kõik linnas olevad trepid, sillad, truubid ja käsipuud ära valgustada. Idee seisneb selles, et kui räägime linlase või külalise liikumisest linnaruumis, siis peaks teekond ise olema elamuslik,“ rääkis Torm.

Esimestena on oodata Vallimäele viivate treppide valgustust, mille tarbeks on valgustid juba tellitud.

Projekti „Valgustatud Rakvere“ osaks on ka seinamaalingute valgustamine, esimese hooga olemasolevate, kuid lahendust välja töötades mõeldakse juba ka tulevaste kunstiteoste peale. Marju Püümetsa sõnul arutas ta teemat valguskunstnikega. Esmalt otsiti tööle üksnes tehnilist teostajat, kuid ühtegi pakkujat ei leitud ning ühtlasi jõuti vajaduste osas uute järeldusteni.

„Nüüd võtan pakkumise valguslahenduse idee loomiseks ja teostuseks, et tuleks terviklahendus ja tulemus jääks ühtne. Ning kui tekib uusi seinamaalinguid, siis hoitaks seda sama joont,“ selgitas linnakunstnik.

„Oluline on kvaliteedi tagamine. Valguskunsti puhul näiteks on sise- ja välisruumi valgustamine ju erinev ja peab valdkonda tundma. Nutikas on ikkagi lasta spetsialistidel lahendus luua,“ jätkas Püümets. Olemasolevad maalingud peaksid saama valguslahenduse 2019. aasta esimesel poolel.

Uued seinamaalingud

Kuid ka uute kunstiteoste lisandumine seintele ei ole üksnes oletus – nimelt on linnavalitsusel koostöös korteriühistute ja Rakvere linna kunstnikega plaanis sellekohane projekt. Juba on määratletud üheksa–kümme kesklinna tsoonis asuva renoveeritud korterelamu otsaseina, millele loodetakse järgneva kahe–kolme aasta jooksul kunsti luua.

„Aga mitte lihtsalt kaunist kunsti, vaid mõte on, et kunstil, mis seintele paigutub, oleks ka turunduslik nüanss – et see kõnetaks ja sunniks inimesi linna läbima ja neid seinu vaatama, otsima sealt midagi. Loodan, et 2019. esimesel poolaastal saame esimese sellise seinamaalingu linnaruumi tuua,“ märkis Marko Torm.

Pikemaajalistest plaanidest rääkides tõid linnaesindajad „Valgustatud Rakvere“ projekti suurima väljakutsena esile, et lähema viie aasta jooksul loodetakse valgustatud saada ka linna avalikud objektid nagu linnavalitsuse hoone, keskraamatukogu, Alar Kotli projekteeritud gümnaasiumihoone, põhikool jt.

 

Viimsis paiknev Põhja Konna trepp on Rakvere linna esindajate sõnul heaks näiteks sellest, kui efektselt võib objektide valgustamine mõjuda.

Foto: ev100.ee

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga