Reportaaž Bryan Adamsi kontserdilt: lihtne, siiras, mängulustist pakatav

Bryan Adamsi 6. märtsi Saku Suurhalli kontsert jääb ilmselt kauaks meelde. Kusjuures juhatas see ühtlasi sisse selle kevad-suvise tippklassi rokkartistide laine, mida ilmselgelt kroonivad Europe ja Whitesnake maikuine ühiskontsert sealsamas ja juuni algusesse Tallinna Lauluväljakule sätitud hevilegendi Judas Priesti oma.

Bryan Adams, karismaatiline Kanada laulja-laulukirjutaja ja kitarrist ühes isikus, on Eestit küllaltki regulaarselt külastanud, nüüdseks kokku juba kuuel korral, mida mees ka ise lavalt rõhutas. Viimati käis Adams Tallinnas kevadel 2018.

Huvi tema ajatute armastusballaadide ja pisut rokilikumate lugude vastu pole kadunud, seegi kord tuli pea täismaja kohale. Millega praeguseks kuuekümnene „veteranrokkar“ Bryan Adams publikut lummab?

Eks ikka lihtsa ja ausa rokkimisega. Ülekantud mõttes võiks tema kohta ikka ja jälle öelda, et Vahtralehemaa roki Bruce Springsteen! Intervjuusid talle siiski endiselt anda ei meeldi, pressiga pigem ei suhtle.

Nooruslik vorm pole kuhugi kadunud

Seekord tuli Adams siia Shine A Light Tour tuuri raames. Koos koguni nelja lisalooga viibis ta laval enam-vähem täpselt kaks tundi. Kusjuures mingit etteaste kunstlikku venitamist polnud – terve bänd tegi tööd pühendunult ja hingega, väsimatult algusest lõpuni.

Nagu hästi teame, mingit erilist lavalist atribuutikat või multimeedia kasutust Bryan Adamsi kontserdilt otsida pole mõtet, rõhuasetus on muusikal. Kuid seekord suutis ta sõugi osas üllatada – iseenesest minimalistlikud, kuid pisidetailideni läbimõeldud efektsed valguslahendused ja taustale asetatud suur videoekraan. Ka pürotehniline vaatemäng (sädemefontäänid peamiselt) ja vingematsorti „laserkiirtega vehkimine“ käisid seekord asja juurde. Igati stiilne sõu, mitte ülepakutud, nagu vahel Rammsteini või Kissi puhul. Tegu oli nähtud Bryan Adamsi kontsertidest visuaalses mõttes kahtlemata kõige võimsamaga.

Superhittide sekka tundmatut materjali

Esitusele tulid klassikalised lööklaulud, pluss suhteliselt värske materjal, pluss mõned vähemtuntud palad.

„Suhteliselt tagasihoidlik sõu, Adams nagu Adams ikka. Kuid esitus nagu alati särav ja üldse näha, et mees suudab oma vormi hoida. Tegi veel lahedat nalja Tina Turneri teemal!,“ muljetas üritust nautinud härra.

Vahemärkusena – lugu „It´s Only Love“ on Bryan Adamsi duett Tina Turneriga. Enne selle esitamist viskas ta suurepärast nalja – näitas käega lava pimendatud nurka, andes mõista, et sealt „oodatud külaline“ tulebki. Siis nentis aga muhedatooniliselt, et ju siis Tinat ei tule ja abiks on tema asemel hoopis Bryani taustabändi kitarrist.

Kaasalaulmist päris mitmel korral

Muide Adams suutis kolmel-neljal korral edukalt sellegagi hakkama saada, et pani valdavalt keskealise publiku piisavalt innukalt ühiselt kaasa laulma.

Kuid millised olid kontserdi muusikalised kulminatsioonid? Kuidas kellelegi, kuid ilmselt oodatud ja hoogne „Summer Of ´69“, kaunis ja harras armastuslaul „Heaven“ ja vahest sinna otsa „Run To You“.

Sest megahitid „Everything I Do (I Do It For You)“, musketäride teemaline „All For One“ ja Casanova filmist tuttav „Have You Ever Really Loved A Woman?“ on liigselt ära leierdatud.

Üht parimatest lugudest ei tulnud

„Mul on neliteist albumit. Kuulajad küsivad mult ikka, et miks sa seda või teist lugu ei tee. Kõiki rahuldavat kava on sellise hulga materjali juures raske kokku panna,“ andis Adams mõista, miks teatud lood jäävad paratamatult esitamata.

Tõsi, seekord lähenes ta asjale originaalselt ja palus rahval saalist hõikuda, milliseid lugusid nad nimelt lisaks kuulda tahavad. Esiridadesse trüginuil olid siin omad eelised, et neid kuulda võetaks ja põhimõtteliselt kolm „soovilugu“ tulidki.

Kuid kas publik ei mäleta siis tõepoolest Adamsi kunagist superhitti, vahest ühte läbi aegade parimat armastuslaulu (nii sõnastuse kui viisi poolest) „Thought I´d Died And Gone To Heaven“? Selle videoklippi on ainuüksi YouTubes vaadatud üle 10,5 miljoni korra! Lausa Ingellik lugu, toob alati lausa külmavärinad ihule, kuid jäi seekord taas kuulmata.

Ülo Külm