Sotsid arutasid tuleviku üle

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehe kandidaadid on ringreisil, mille käigus peavad juhiks pürgijad Eesti eri paigus debatte. Sel nädalal jõuti Rakverre.

Liisi Kanna

Üle-eestilise tuuri käigus kohtuvad esimehe kandidaadid erakonna liikmete ja kohalikega ning arutlevad partei ja Eesti tuleviku üle. Teisipäeva pärastlõunal seati sotside telk üles Rakvere turuplatsile, õhtupoolikul toimus Art Cafe hotelli hoovimajas juhiks pürgijate debatt.

Osa võtsid kõik neli kandidaati – Indrek Saar, Lauri Läänemets, Riina Sikkut ja Sven Mikser. Vestlust modereeris Triin Toomesaar. Enesetutvustuse juurest jõuti kiiresti küsimuseni, miks ollakse just sotsiaaldemokraat ja sealt edasi, millisena nähakse erakonna missiooni.

Kuigi paljuski kandidaatide nägemus sotsiaaldemokraatide jaoks oluliste küsimuste ja ülesannete osas kattus, võis partei tuleviku ja rolli osas Eesti ühiskonnas siiski kuulda erinevaid rõhuasetusi.

„Sotsiaaldemokraadid peavad seisma loomulikult sotsiaaldemokraatlike sihtide ja peamiste eesmärkide eest, milleks on ebavõrdsuse vähendamine nii inimeste kui regioonide vahel, ühiskondliku tasakaalu ja harmoonia taotlemine. Aga olukorras, kus erinevaid sotsiaalseid kihte survestatakse, peavad sotsiaaldemokraadid loomulikult seisma ka vabaduste ja väärtuste kaitsel,“ rõhutas varasemalt ka erakonna esimehe ametis olnud Sven Mikser.

Haldusreformieelse Väätsa valla vallavanem Lauri Läänemets rõhutas jällegi vastupidist. „Minu meelest me oleme selle poolega, millega sotsid täna eelkõige silma paistavad – vabaduste eest seismine, nõrgemate eest seismine –, väga hästi hakkama saanud. Aga mulle tundub, et sellest on vähe. Kui me ainult sellele keskendume ja inimesed ainult seda näevad ning tunnetavad, siis me räägime väga vähestega ühist keelt,“ sõnas ta.

„Sotsiaaldemokraatide maailmavaate üks nurgakivi minu jaoks on võrdsuse loomine ühiskonnas. Aga inimesed seda külge meis tunnetanud ei ole. Minu eesmärk oleks vabaduste kõrvale ikkagi tagasi tuua ebavõrdsuse lahendamise küsimus. Peamine sotsiaalne ebavõrdsus jookseb palganumbreid mööda – reeglina paremad olud on Tallinna linnas, mida kaugemale, seda kehvemaks. Sealt loogiliselt tuleb ka regionaalpoliitika mõõde juurde. Tööinimese eest seismine – me peaks selle tagasi tooma,“ rõhutas Läänemets.

Pajustist pärit Riina Sikkut võttis aga fookusesse kehva tulemuse viimastel valimistel. „Meil on vaja julgemat plaani, sellist head visiooni Eesti jaoks. Selliseid mõtteid, mida ei saa teised erakonnad üle võtta, enda omaks teha, sest need on nii sügavalt sotsiaaldemokraatlikud,“ arvas Sikkut.

Sellele ideele vaidles Mikser aga vastu. „Arvan, et me tegelikult ei pea otsima neid ideid, mida teised ei saa üle võtta. Me peaksime justnimelt taotlema, et meie arusaamadest kujuneksid laiemad ühiskondlikud tõekspidamised. Et me suudaksime muuta väärtushinnanguid ühiskonnas. See on palju aeganõudvam, raskem, ja samas ka palju püsivam,“ sõnas Mikser.

„Kui ühel päeval on sotsiaaldemokraatlik mõte nii mainstream, et meid enam pole vaja, siis ma arvan, et me olemegi oma eesmärgi saavutanud,“ lisas ta.

„Ma arvan, et sa ei vaidlegi mulle vastu, erinevus on perspektiivi pikkuses. Pikas plaanis on muidugi väga hea, kui kõik võtavad meie väärtused üle. Lühikeses plaanis, kui me vaatame järgmisi valimisi, siis see, mis valimiskampaanias edu toob, on eristumine,“ vastas Sikkut.

Ka Lääne-Virumaa piirkonna esimees Indrek Saar oli veendunud, et sotsiaaldemokraatide vaated väärivad rohkem toetust. „Selles erakonnas olevad inimesed on võimelised pakkuma ühiskonnale rohkem, kui see protsentuaalselt pärast viimaseid valimisi tundub. Ma ei kujuta ette Eestit ilma sotsiaaldemokraatideta!“ lausus Saar.

Tema hinnangul on uue esimehe esimene oluline ülesanne saada organisatsioon taas ühtselt toimima. „Praegu on vaja koostegemise rõõm tagasi saada, see on vahepeal kaduma läinud. Ja see on kaduma läinud sellepärast, et ei ole jätkunud kas piisavalt energiat või ei ole olnud piisavalt tahet ja tarkust aru saada, et organisatsiooniga tegelemine on igapäevane töö,“ toonitas Saar.

„Seda tuleb teadlikult ja süsteemselt teha, sest muidu tunnevad inimesed, et neid pole kellelegi tarvis. Kui me tahame, et erakond suudaks teha olulisi asju Eesti riigi jaoks laiemalt, siis see tunne tuleb tagasi tuua. Aga selle kõrval muidugi tuleb organisatsioonina endal aru saada, et mis on meie tänased fookused,“ lisas Lääne-Virumaa ringkonna esimees.

See, kes neljast kandidaadist saab suurima toetuse erakonna liikmete poolt, selgub 9. juunil, kui toimub üldkogu, kus valitakse uus juht, asejuhid ja juhatus.

Vasakult juhikandidaadid Indrek Saar, Lauri Läänemets, Riina Sikkut ja Sven Mikser.

Foto: Liisi Kanna